Sirvi Autor "Groeneveld, Maria" järgi

Tulemuste filtreerimiseks trükkige paar esimest tähte
Nüüd näidatakse 1 - 1 1
  • Pisipilt
    Kirje
    The role of the state and society relationship in the foreign policy making process
    (2012-11-06) Groeneveld, Maria
    Doktoritöö käsitles riigi ja ühiskonna suhte rolli välispoliitiliste otsuste kujunemise protsessis rahvusvaheliste suhete konstruktivismi teooria raamis¬tikus. Väitekiri uuris, kuidas riigis eksisteerivad ühiskondlikud diskursused mõjutavad riigi välispoliitika protsessi tugeva välise surve tingimustes. Uurides riigi ja ühiskonna suhte rolli, järgis doktoritöö Ted Hopfi välja töötatud ühiskondliku konstruktivismi lähenemist, mille järgi siseriiklikud diskursused ja identiteedid mõjutavad riigi välispoliitilisi otsuseid. Samas lahknes väitekiri Hopfi lähenemisest osas, kuidas riigi ja ühiskonna suhe on konstrueeritud ning kuidas see omakorda mõjutab välispoliitika kujundamist. Hopfi lähenemine välistab diskursuste vahelised konfliktid ja debatid, mis eksisteerivad otsuste tegemise hetkel, kuna Hopfi raamistiku järgi on enamikel juhtudel otsustajal vaid üks valik, mis põhineb domineerival diskursusel. Samas, nagu Hopf ka ise on välja toonud, enamikel juhtudel eksisteerivad riigis korraga mitu diskursust, mis võivad olla omavahel konfliktsed. Seetõttu ei ole otsustaja käsutuses ühtseid valmis praktikaid, vaid ta peab vahendama erinevate ühiskondlike diskursuste ning väliste piirangute vahel, mille juures tuleb arvestada tuleb otsustaja enda sotsialiseeritust erinevate ühiskondlike diskursustega. Seetõttu uuris käesolev doktoritöö peamisi ühis¬kondlikke diskursusi ning samuti poliitiliste otsuste tegijate endi suhestumist ühiskonnas levinud diskursustega. Doktoritöös väidetakse, et riigijuhid teevad oma poliitilised valikud sõltuvalt enda sise- ja välispoliitilise situatsiooni tõlgendusest, mis omakorda sõltub aga nende endi sotsialiseeritusest riigis eksisteerivate ühiskondlike diskursustega. Töö keskendus kahele empiirilisele kaasusele: Eesti ja Soome 1939. aasta sügise välispoliitilisele otsusele Nõukogude Liidu nõudmiste küsimuses. Doktoritöö kahe kaasuse analüüs tõi välja, et Soome ja Eesti reageerisid Nõukogude Liidu nõudmistele erinevalt, kuna otsustajate arusaam nendest nõudmistest ning üldisest välispoliitilisest olukorrast olenes ühiskondlikest diskursustest ja sellest, kuidas riigi ja ühiskonna suhe oli läbi nende diskursuste konstrueeritud.