Sirvi Autor "Groote, Stefan, juhendaja" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 10 10

listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Dark matter with long range vector-mediated interactions
(2017-09-27) Veermäe, Hardi; Gabrielli, Emidio, juhendaja; Groote, Stefan, juhendaja; Raidal, Martti, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Tumeaine olemasolu kinnitavad mitmed sõltumatud vaatlused nagu galaktikate pöörlemiskõverad, kosmilise mikrolainelise taustkiirguse temperatuurikõikumiste ruumiline jaotus ja tumeaine poolt tekitatud gravitatsiooniläätse efekt. Kõigil neil vaatlustel on üks ühine tunnus: need tulenevad vaid tumeaine gravitatsioonilisest vastastikmõjust. Rohked katsed leida tumeda ja nähtava mateeria vahelisi mittegravitatsioonisi interaktsioone pole andnud tulemusi. Lihtsaimates mudelites koosneb tumeaine seega üht tüüpi nõrgalt interakteeruvatest massiivsetest osakestest. Teisest küljest, arvestades avastatud elementaarosakeste silmapaistvat mitmekesisust, pole põhjust eeldada, et viis kuuendiku aine massist universumis on kõige lihtsamate mudelite abil kirjeldatav. Käesolev doktoritöö seob dissertandi nelja publikatsiooni, mis käsitlevad elektromagentismi tüüpi vastastikmõjus osalevaid tumedaid osakesi. Selline vastastikmõju võib ilmneda siis, kui tumeainel on väga väike elektrilaeng, mida nimetatakse millilaenguks. Kui senini on kirjanduses käsitletud vaid millilaetud skalaarseid osakesi ja fermione, siis käesoleva doktoritöö raames uuriti ka millilaetud vektorbosoneid. Teise võimalusena võib tume sektor sisaldada niinimetatud tumedat footonit, mis vahendab tumedat elektromagnetilist vastastikmõju, mida tunnevad vaid tumedad osakesed. Sedalaadi tumeda interaktsiooni tulemusena võib kogu tumeaine või osa sellest eksisteerida plasmana. Kui mitteinterakteeruva tumeaine haolode põrgetel lendavad halod teineteisest läbi, siis tumeda plasma komponendi olemasolul tekivad lööklained, mis mõjutavad põrke tagajärjel tekkinud tumeaine massijaotust. Uurisime numbrilise simulatsiooni abil galaktikaparvede halode põrkeid olukorras, kus osa tumeainest käitub nagu plasma. Leidsime, et selle mudeli abil on võimalik kvalitatiivselt seletada galaktikaparvede põrgetel gravitatsiooniläätse efekti abil mõõdetud massijaotust.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Esimese järgu kvantkromodünaamilised kiirgusparandid polariseeritud W+-bosoni hadronlagunemisel
(2010-08-18) Tuvike, Priit; Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond; Tartu Ülikool. Füüsika instituut; Groote, Stefan, juhendaja
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Fermion mass and spin polarisation effects in top quark pair production and the decay of the Higgs boson
(2017-04-12) Kaldamäe, Lauri; Groote, Stefan, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Kõik, mida me näeme või saame katsuda, on tehtud aatomitest. Siiski on tänapäevane arusaam erinev Demokritose antiiksest arvamusest ja aatomid ei ole need kõige väiksemad ehituskivid. Tänapäevased maailma ehituskivid on elementaarosakesed nagu elektronid, kvargid ja bosonid. Käegakatsutava ning silmanähtava asja kokkupanemiseks on vaja hoomamatult suurt hulka selliseid ehituskive. Kui uurida kõige väiksemaid asju, siis ilmneb paratamatult, et nende käitumine ei vasta meie igapäevastele kogemustele põhinevatele ootustele. Kvantmehaanika maailmas on täiesti võimalik, et mõni asi on korraga kahes erinevas kohas ja et asjad on samaaegselt nii asjad kui ka lained. Lisaks teada-tuntud asju kirjeldavatele omadustele nagu mass või pikkus, on veel ka selliseid omadusi, mida üleüldse suurtele asjadele omistada ei saa, näiteks spinn. Käesoleva doktoritöö sisuks on mõnede konkreetsete elementaarosakestega toimuvate teatavate konkreetsete protsesside täpsem kirjeldamine. Uuritakse koos tekkinud top-kvargi ja selle antiosakese spinnide omavahelist seotust ehk korrelatsiooni ning kirjeldatakse leptoni mõju Higgsi bosoni lagunemisprotsessile. Arvutatakse spinn-spinn-korrelatsioonide esimest järku parandeid ning käsitletakse spinn-spinn-korrelatsioonide mõõtmise võimalust kvargi lagunemisproduktide liikumissuundade nurkade abil. Higgsi bosoni lagunemisprotsessi arvutamisel võetakse arvesse võimalike tekkivate leptonite masse ning leitakse leptoni massi mõju Higgsi bosoni lagunemise tõenäosusele. Arvutuste unikaalsus seisneb spinnide ja masside kaasamises ning tulemuste analüütilises väljenduses, mis võimaldab täpsemalt uurida sõltuvust erinevatest parameetritest ja arvutada tulemuste käitumist erinevatel piirjuhtudel. Need leiud heidavad valgust massi- ja spinniefektidele osakeste lagunemisel ja sellest juhinduvalt saab tulevastes eksperimentides läbi viia täpsemaid võrdlusi elementaarosakeste füüsika Standardmudeliga. Selle uurimuse eesmärgiks ei ole ühegi konkreetse tänapäevase käesoleva probleemi lahendamine. Motivatsiooniks ja liikumapanevaks jõuks hoopis inimkonna teadmiste horisondi nihutamine ja seeläbi tuleviku tehnoloogiatele vundamendi rajamine.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Kommentaare interaktsioonide toomisest Poincaré algebrasse ja lainefunktsioonide katmisest
(Tartu Ülikool, 2020) Gallagher, Priidik; Groote, Stefan, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Füüsika instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Nambu–Jona-Lasinio mudeli massilõhe võrrandi uurimine
(Tartu Ülikool, 2025) Abiline, Karl; Groote, Stefan, juhendaja; Chatterjee, Arpan, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Füüsika instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
On the internal gauge theory analogy to the Cartan Khronon theory of gravity
(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2026-03-24) Gallagher, Ernest Michael Priidik; Koivisto, Tomi Sebastian, juhendaja; Marzola, Luca, juhendaja; Groote, Stefan, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Gravitatsioon on geomeetria, aga tegelikult on seda kõik füüsika – ning mitte ainult geomeetria, vaid ka algebra, analüüs, matemaatika üldiselt, ja lõputu loovuse ja vaevanõudva töö väljendus. Üks valdkond, siiani veel teoreetiline, kuid märkimisväärse huviga, on ühendteooria loomine, mis võtaks kokku kõik interaktsioonid ühe raamistiku alla. Mis juhtub, kui läheneda sellele uue pilguga, tuginedes Cartani Kroononi gravitatsiooniteooriale ja kalibratsiooniteooria diferentsiaalgeomeetriale? E. M. P. Gallagheri doktoritöö käsitleb just neid ühendgeomeetrilisi momente, kuidas moodne Lorentzi kalibratsiooniteooria viia ühendteooriate raamistikku. Cartani Kroononi teooria (Zlosnik, Urban, Marzola, Koivisto) annab uue, kompaktsema, ja vahest fundamentaalsema aluse, kuidas aegruumi geomeetria peaks tekkima. Tituleeritud Kroononi-väli annab suuna, kuhu aeg peaks voolama, ning Lorentzi sümmeetria rikkumise tulemusena tekib lisaks ka tumeaine tolm. Kuidas aga tuua sisse ülejäänud mateeria ja interaktsioonid? On teada, et fundamentaalvastasmõjusid, st elektromagnetilist, nõrka ja tugevat vastasmõju kirjeldab kalibratsiooniteooria: peen matemaatika spetsiaalsetest objektidest, seostustest. Gravitatsiooni kalibratsiooniteoreetiline olemus on nüansirikkam, kuid Kroononi teoorias on ta selgelt sarnase kirjeldusega kui ülejäänud vastasmõjudki. Uus doktoritöö annab mitu lahendust, kuidas ühitada ülejäänud vastasmõjud Kroononiga, aja väljaga. Kogu tegevuse imelisus on aga just ühendfaasi olemuses. Milline peaks maailm välja nägema, kui gravitatsioon on eristamatu ülejäänud vastasmõjudest? Kaheldamatult eksootiline, kui kaugusmõõdu mõiste kaob. Samas aga ei ole töös jäetud kõrvale tehnilised nüansid dünaamikast, väljade duaalsusest, sümmeetriatest, nende rikkumisest ja jäävusseadustest. Tööd on veel palju teha: nüüd aga üks esimestest dissertatsioonidest Cartani Kroononist annab tugeva põhja, millest saavad edasised arendused lähtuda.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Protsessi e-e+ - tt- kirjeldus
(Tartu Ülikool, 2013) Külaots, Ülari; Groote, Stefan, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond; Tartu Ülikool.Füüsika instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Spinn-3/2 osakeste Comptoni hajumine Rarita-Schwingeri teoorias
(Tartu Ülikool, 2018) Gallagher, Priidik; Groote, Stefan, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Füüsika instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
The Flavor Hierarchy Problem in the Standard Model and Beyond the Standard Model Theories
(Tartu Ülikool, 2020) Müürsepp, Kristjan; Marzola, Luka juhendaja; Groote, Stefan, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Füüsika instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Z-bosoni spinnorientatsiooni uurimine protsessis e + e − → ZZ
(Tartu Ülikool, 2013) Roots, Liina; Groote, Stefan, juhendaja; Liivat, Hannes, juhendaja; Veermäe, Hardi, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond; Tartu Ülikool. Füüsika instituut