Browsing by Author "Grozovski, Vitali"
Now showing 1 - 2 of 2
Results Per Page
Sort Options
Item Adsorption of organic molecules at single crystal electrodes studied by in situ STM method(2013-12-30) Grozovski, VitaliKaasaegsete elektrooniliste seadmete tootjate eesmärgiks on valmistada väiksemaid mobiiltelefone ja arvuteid, kuid samal ajal pakkudes kõrgemaid tehnilisi näitajaid. Vältimatult toob see kaasa vajaduse väiksemate elektrooniliste komponentide ja suurema võimsusega mälu moodulite jaoks. Juhul, kui ühe transistori suurus oleks nagu üksik molekul, võiks mälumaht oluliselt kasvada, ning samas elektrooniliste komponentide suurus vähendada. Selline ongi elektroonika võimalik helge tulevik, mis pakub rohkem arvutuskiirust väiksema suuruse puhul. Selleks, et mõista, kuidas see asi toimib, tuleb vaadelda ideaalselt siledat metallpinda, millele adsorbeerunud orgaanilised molekulid saavad olla kompaktses monokihis. Moodustunud kahedimensionaalses kihis võib iga molekuli käsitleda, kui ühte transistorina. Sellistest transistoritest moodustanud vooluringis on ruutsentimeetri kohta suhteline mälu maht miljon korda suurem, kui praegustel kiipidel. See on hea näide, miks adsorptsiooniuuringud on oluline teema tänapäeva teaduses ja tehnoloogias. Pinnauuringud annavad hea ülevaate adsorptsioonprotsessidest faasidevahelisel piirpinnal. Käesolevas töös rakendati nüüdisaegset pinnauuringu meetodit nagu in situ skaneeriv tunnelmikroskoopiat (STM). STM meetodiga on võimalik visualiseerida pinnastruktuuri atomaarne struktuur ning samuti on näha iga adsorbeerunud molekul. Seega STM meetod annab olulist infot pinna struktuurist ja kvaliteedist, ning võimaldab visualiseerida reaalajas elektroodi pinnal muutusi, nagu orgaaniliste molekulide adsorptsioon potentsiaali all. Antud doktoritöö raames käsitleti mitmeid erinevaid alateemasid. Tehti kindlaks antimooni monokristalli pinna struktuur in situ STM meetodiga, mille tulemusena näidati, et antimonil ja vismutil on väga sarnane pinna struktuur, ning mõlemad metallid sobivad orgaaniliste ühendite adsorptsiooni uurimiseks. Samuti võivad antimon ja vismut asendada elavhõbedat elektroanalüütilistes ja katalüütilistes rakendustes ja uuringutes, kuna on vähem mürgised, ning sama heade katalüütiliste omadustega. Teisena uuriti tiokarbamiidi adsorptsiooni vismutil in situ STM ja impedantsspektroskoopia meetodiga vismuti monokristallil. Tiokarbamiid on oluline ühend, mis leiab laia rakendust kaasaegses tehnoloogias, ning teda kasutatakse pindaktiivse läikemoodustajana elektrosadestamise puhul, kuna tiokarbamiidi lisand annab väga sileda elektrosadestatud pinna. Samuti on ta kasutusel korrosioonihibiitorina kuna elektrokeemilise eritöötluse tulemusena tekitatakse metallpindadele kaitsev polümerkiht. Käesolevas töös määrati tiokarbamiidi adsorptsiooni parameetreid ning tehti kindlaks adsorptsiooni limiteerivad staadiumid. In situ STM meetodiga leiti, et tiokarbamiid ei moodusta sarnaselt 4,4’-bipüridiiniga kompaktselt kahedimensionaalset kihti vaid adsorbeerub tugevasti Bi monokristalli defektsetel kohtadel. Antud töös 4,4’-bipüridiini molekulide adsorptsiooni seaduspärasust vismuti monokristallil. 4,4’-bipüridiini uuringud on olulised molekuli elektrooniliste omaduste tõttu, mida saab rakendada nanoelektroonikas ning kõrge tihedusega mälumoodulite valmistamisel. Töös tehti kindlaks 4,4 '-bipüridiini adsorptsioonkihistruktuuri vismuti pinnal in situ STM meetodi abil. Lisaks, modelleeriti adsorbeerunud kihti kasutades selleks kaasaegseid arvutuskeemia meetodeid - tiheduse funktsionaali teooriat. Arvutuste tulemusena saadi olulist informatsiooni 4,4’-bipüridiini monokihi moodustumise kohta vismuti monokristallil. Leiti, et eksperimentaalsed in situ STM andmed ja teoreetilised arvutused on heas kooskõlas.Item Elektrolüütide koostise täiustamine tsink-õhk/jood hübriid akude jõudluse optimeerimiseks(Tartu Ülikool, 2023) Assafrei, Jürgen-Martin; Kongi, Nadežda; Grozovski, Vitali; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Keemia instituutSelles magistritöös arendati ja disainiti 3D-prinditavaid ZAB-mõõtesüsteeme ning uuriti nende vastupidavust, stabiilsust ja efektiivsust. Lisaks töötati välja optimaalne elektrolüüdi koostis, mis sisaldab KI lisandit ZA/IB süsteemis ning katsetati erinevaid elektrokeemilisi ja morfoloogilisi meetodeid, et välja selgitada joodi lisandiga kaasneva efektiivsuse tõusu põhjused. Parimaks elektrolüüdi variandiks osutus 7 M KOH + 0,35 M KI + ZnO sat. See elektrolüüt tõstab ZAB süsteemi efektiivsust lausa 20% võrra, muutes selle ZA/IB süsteemiks, kuna hapniku eraldumine laadimisel asendub joodidi oksüdeerumisega. Uurimistulemused annavad väärtuslikku teavet uute ja paremate mõõtesüsteemide väljatöötamiseks ning aitavad kaasa joodi lisandiga elektrolüüdi mõju paremale mõistmisele.