Sirvi Autor "Gurev, Aleksandr" järgi
Nüüd näidatakse 1 - 1 1
- Tulemused lehekülje kohta
- Sorteerimisvalikud
Kirje Coherent fluctuating nephelometry application in laboratory practice(2018-07-02) Gurev, Aleksandr; Volkov, Alexey, juhendaja; Sildos, Ilmo, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkondKäesolev doktoritöö on pühendatud uue optilise meetodi – koherentse fluktuatsiooni nefelomeetria (i.k. coherent fluctuation nephelometry, CFN) – uurimisele ja praktilisele rakendamisele. See on uus lähenemine lahuste hägususe mõõtmiseks, kasutades selleks hajunud valguse mõõtmist. Sel lähenemisel on mitmeid eeliseid võrreldes tavapärase nefelomeetrilise meetodiga, mille tundlikkust piirab hajunud valguse foon, mis pärineb eelkõige küvetilt, aga ka kõikidelt süsteemi teistelt optilistelt osadelt. CFN põhineb hajunud valguse ajalise fluktuatsiooni mõõtmisel, nii et kasulik signaal pärineb ainult liikuvatelt osakestelt küveti vedelikus ning süsteemi mitteliikuvad osad ei mõjuta peaaegu üldse signaali. See võimaldab saavutada paremat tundlikkust, lihtsustada seadme konstruktsiooni ning kasutada ühekordseid madala optilise kvaliteediga küvette. Nefelomeetria on laialdaselt kasutusel teaduslikes ning laboratoorsetes rakendustes (nt meditsiinilaborites) hindamaks proovide hägusust ning monitoorimaks protsesse, mille käigus hägusus muutub. Suure tundlikkuse saavutamine nõuab seadme keerulisemaks muutmist ning kõrge optilise kvaliteediga küvettide kasutamist, mis peaksid olema kliinilistes laborites ühekordseks kasutamiseks mõeldud. CFN meetodi eelised võimaldavad konstrueerida efektiivsemaid seadmeid, millega olulisi probleeme meditsiinilabori praktikas lahendada. Doktoritöö peamine ülesanne oli uurida CFN meetodit, et teha kindlaks optilise tee optimaalsed parameetrid ning arendada välja CFN-analüsaatorite prototüübid. Teine oluline ülesanne oli rakendada CFN meetodit, et lahendada olulisi probleeme kliiniliste laborite praktikas ning valida välja meetodi põhiline rahendusala. CFN meetodit rakendati, et analüüsida erinevaid bioloogilisi proove ning osakeste suspensioone väikese ning suure hägususega. Põhitulemused saavutati immunoglutinatsiooni reaktsioonide ning mikroorganismide kasvukõverate salvestamise korral. CFN meetodi toimimise modelleerimine ning teoreetiline analüüs koos eksperimentaaltöö tulemustega võimaldasid arendada mitmekanalilise mikrobioloogilise analüsaatori eesmärgiga seda rakendada kliinilises mikrobioloogia laboris. Need seadmed hõlmavad endas nii CFN kui turbidimeetria meetodeid, et suurendada seadmete dünaamilist mõõteulatust. Analüsaatorites pole mitte mingeid mehaanilisi süsteeme küvettide positsioneerimiseks; CFN meetodi lihtsus võimaldab iga küveti jaoks kasutada eraldi valgusallikat ning fotodetektoreid, vähendades nii seadme keerulisust ning suurendades töökindlust. CFN prototüüpe kasutati edukalt kliinilistes laborites, et lahendada kaht olulist probleemi: uriiniproovide kiir-skriining (sõelumine) ning antibiootikumide mikroobtundlikkuse kiir-testimine. Kokku tehti rohkem kui 900 mõõtmist, mille võrdluskatsed teiste mikrobioloogiliste meetoditega näitasid head kokkulangevust. Arendatud CFN analüsaatorid näidati olevat efektiivsed kliinilises mikrobioloogia laboris.