Sirvi Autor "Hämarik, Uno, juhendaja" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 2 2

listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Fuzzy integral equations of the second kind
(2020-12-21) Alijani, Zahra; Kangro, Urve, juhendaja; Hämarik, Uno, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Käesolevas doktoritöös on uuritud hägusaid teist liiki integraalvõrrandeid. Need võrrandid sisaldavad hägusaid funktsioone, s.t. funktsioone, mille väärtused on hägusad arvud. Me tõestasime tulemuse sileda tuumaga hägusate Volterra integraalvõrrandite lahendite sileduse kohta. Kui integraalvõrrandi tuum muudab märki, siis integraalvõrrandi lahend pole üldiselt sile. Nende võrrandite lahendamiseks me vaatlesime kollokatsioonimeetodit tükiti lineaarsete ja tükiti konstantsete funktsioonide ruumis. Kasutades lahendi sileduse tulemusi tõestasime meetodite koonduvuskiiruse. Me vaatlesime ka nõrgalt singulaarse tuumaga hägusaid Volterra integraalvõrrandeid. Uurisime lahendi olemasolu, ühesust, siledust ja hägusust. Ülesande ligikaudseks lahendamiseks kasutasime kollokatsioonimeetodit tükiti polünoomide ruumis. Tõestasime meetodite koonduvuskiiruse ning uurisime lähislahendi hägusust. Nii analüüs kui ka numbrilised eksperimendid näitavad, et gradueeritud võrke kasutades saame parema koonduvuskiiruse kui ühtlase võrgu korral. Teist liiki hägusate Fredholmi integraalvõrrandite lahendamiseks pakkusime uue lahendusmeetodi, mis põhineb kõigi võrrandis esinevate funktsioonide lähendamisel Tšebõšovi polünoomidega. Uurisime nii täpse kui ka ligikaudse lahendi olemasolu ja ühesust. Tõestasime meetodi koonduvuse ja lähislahendi hägususe.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Projektsiooniruumi dimensiooni valikust mittekorrektsete ülesannete iseregulariseerimisel vähima vea meetodiga
(Tartu Ülikool, 2014-08-13) Puhkim, Tuuli; Hämarik, Uno, juhendaja; Tartu Ülikool. Matemaatika-informaatikateaduskond; Tartu Ülikool. Matemaatika instituut
Bakalaureusetöös vaadeldakse lineaarseid mittekorrektseid ülesandeid, kus on teada häiritud parem pool. Võrrandi lähislahendi leidmiseks kasutatakse vähima vea projektsioonimeetodit. Kui projekteeritud võrrandi dimensioon valida õigesti sõltuvalt vabaliikme veatasemest, siis saab seda meetodit vaadelda regularisatsioonimeetodina. Bakalaureusetöö teoreetiline põhitulemus on teoreem kahe suvalise lähislahendi võrdlusest. Nimelt tuletatakse tingimus, mille täidetuse korral on garanteeritud, et üks lähislahend on täpsem kui teine. Selle teoreemi rakendustena vaadeldakse nii lähislahendi valikut monotoonse vea reegli abil kui selle lähislahendi järeltäpsustamise mõningaid võtteid. Pakutud algoritme illustreeritakse numbriliste näidetega.