Browsing by Author "Hõrak, Hanna"
Now showing 1 - 2 of 2
Results Per Page
Sort Options
Item Abstsiishappe mõju hariliku müürlooga (Arabidopsis thaliana) õhulõhede arengule(Tartu Ülikool, 2021) Väiku, Marie Helen; Hõrak, Hanna; Merilo, Ebe; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Botaanika osakondÕhulõhed on väikesed avaused taimelehtede pinnal, mida kaudu toimub taimedel gaasivahetus väliskeskkonnaga. Abstsiishape (ABA) on taimehormoon, mis muuhulgas osaleb taimede õhulõhede sulgemises ja õhulõhede arengu reguleerimises. Käesoleva töö eesmärgiks on uurida kas ja kuidas mõjutab taime vanematelt lehtedelt tulev ABA signaal nooremate lehtede õhulõhede arengut. Selleks töödeldi Arabidopsis thaliana taimede kolmandat, neljandat ja viiendat lehte erinevate ABA lahuste kontsentratsioonidega ja loendati hiljem õhulõhed ja epidermirakud 12. ja 13. lehelt. Katsetulemuste põhjal ei saa kindlalt väita, et ABA signaal oleks arenevaid õhulõhesid mõjutanud ja selle teada saamiseks peaks tegema veel edasisi katseid.Item Identification of key regulators of stomatal CO2 signalling via O3-sensitivity(2017-03-31) Hõrak, Hanna; Kollist, Hannes, juhendaja; Brosché, Mikael, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkondTaimed on lähtematerjaliks toidu, ravimite, rõivaste, paberi ja paljude teiste toodete valmistamisel. Kõrgema saagikuse, kasulikuma biokeemilise koostise või suurenenud stressitaluvusega sortide tõhusaks aretamiseks on tarvis mõista, kuidas taimed toimivad. Taime lopsakas kasv sõltub suurel määral gaasivahetusest keskkonnaga – sellest, kui edukalt ta omastab õhust süsihappegaasi ning kui palju läheb seejuures kaduma väärtuslikku vett. Gaasivahetus toimub läbi lehepinnal paiknevate õhulõhede, mille kaudu siseneb taime süsihappegaas ning lahkuvad veeaur ja hapnik. Õhulõhe moodustub kahest sulgrakust, mille veesisaldus määrab rakkude vahele jääva avause ehk õhupilu suuruse. Kärme ja täpne õhupilu avatuse regulatsioon vastavalt keskkonnas toimuvatele muutustele on taimede ellujäämiseks ja kasvuks hädavajalik. Õhulõhed sulguvad vastusena pimedusele, kõrgele CO2 kontsentratsioonile ja madalale õhuniiskusele. Ka saasteained, näiteks osoon, ning patogeenid põhjustavad õhulõhede sulgumist ning taimesisese signaalina on õhulõhede sulgumises keskne roll taimehormoon abstsiishappel (ABA). Käesolevas doktoritöös uuriti erinevate osoonitundlike hariliku müürlooga (Arabidopsis thaliana) taimeliinide osoonitundlikkuse põhjusi ning seeläbi avastati CO2 mõjul õhulõhede sulgumist reguleeriva signaaliraja olulised komponendid. Uurimistulemuste põhjal pakuti välja mudel, mis kirjeldab kõrge CO2 mõjul õhulõhedes toimuvat signaaliülekannet. Töös uuriti ka sõnajalgade õhulõhede reaktsioone CO2-le ja ABAle, et selgitada, kuidas on õhulõhede regulatsiooni mehhanismid erinevates taimerühmades evolutsioneerunud. Leiti, et sõnajalgade õhulõhede käitumine sõltub taimeliigist ning kasvutingimustest ning selleks, et teha järeldusi õhulõhede regulatsiooni mehhanismide evolutsiooni kohta, on tarvis laiaskaalalist analüüsi, mis kaasab erineva evolutsioonilise vanuse ning kasvukeskkonnaga sõnajalaliike. Kuna CO2 tajumise ja järgneva signaaliülekande mehhanismide kohta õhulõhedes oli seni veel üsna vähe teada, aitavad töös kirjeldatud uurimistulemused oluliselt kaasa CO2 kontsentratsiooni muutustest põhjustatud õhulõhede reaktsioonide mõistmisele ning on sisendiks rakendusteadusele, mille eesmärgiks on kõrgema veekasutuse efektiivsusega taimede, kes oleksid edukamad muutuvates ja keerulistes keskkonnatingimuses, aretamine.