Sirvi Autor "Haav, Kristjan" järgi

Tulemuste filtreerimiseks trükkige paar esimest tähte
Nüüd näidatakse 1 - 2 2
  • Pisipilt
    Kirje
    Building Self-Consistent Scales of Anion Binding by Synthetic Receptor Molecules
    (Tartu Ülikool, 2013) Haav, Kristjan; Leito, Ivo, juhendaja
  • Pisipilt
    Kirje
    Quantitative relative equilibrium constant measurements in supramolecular chemistry
    (2017-06-29) Haav, Kristjan; Leito, Ivo, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
    Keemiline analüüs mängib olulist rolli nii meditsiinis, keemia tööstuses kui keskkonna kaitses. Patsiendi tervise või mürgiste kemikaalide sisalduse jälgimine keskkonnas vajab täpseid analüüsi meetodeid. Tundlikud ja selektiivsed meetodid põhinevad tavaliselt keerukal aparatuuril, mis on küllaltki kallis ja vajab väljakoolitatud eksperte. Üldjuhul on vajalik ka prooviettevalmistus, kus huvipakkuv keemiline ühend eraldatakse, kontsentreeritakse või muundatakse keemiliselt, et muuta proov instrumenti sisestamiseks sobilikuks. Tehislikud (sünteetilised) retseptorid imiteerivad bioloogilistes süsteeme. Sellised ühendid võiksid leida kasutust keemilise sensori ehituses, mida saaks potentsiaalselt rakendada ilma proovi eeltöötlemise või labori varustuseta. Sobilike retseptorite väljatöötamisel on oluline nende sobilikkuse uurimine. Käesoleva uurimustöö raames keskenduti täpsete seondumistugevuse mõõtmisemeetodite arendamisele. Seondumiskonstantide mõõtmisel on oluliseks mõjuriks uuritava analüüdi sisalduse täpne teadmine. Suhtelised keemilise tasakaalu määramise meetodid omavad selles vallas eelist. Nimelt ei ole vajalik meil teada analüüdi täpset kogust mõõtmise käigus. Meetodite rakendatavust katsetati kahel instrumentaaltehnikal: UV-vis spektrofotomeetrial ja tuumamagnetresonants spektromeetrial (TMR). TMR baasil versioon võimaldab mõõta mitu seondumiskonstanti ühe mõõtmisega. Puuduseks on selle madalam tundlikkus, mille tõttu on vajalik suurem kogus ainet. TMR põhise suhtelise seondumisafiinsusmõõtmise meetodi usaldusväärsust uuriti UV-vis spektrofotomeetriaga. Mõlemate mõõtemeetodite tulemused näitavad head kooskõla. Lisaks mõõtmismeetodite arendusele keskenduti ka karboksülaat anioonide (negatiivselt laetud ühendid) seondumise uurimisele ja karakteriseerimisele. Üheks uuritud ühendiks oli üks kasutatavamaid taimekaitsevahendeid maailmas, glüfosaat. Väikesed muutused retseptori ehituses toovad esile suuri muutusi glüfosaadi seondumises. Esitatud tulemused on olulised edasiste supramolekulaarsete ühendite väljatöötamisel, hinnates nende happelis-aluselisi, vesiniksideme donoorseid ja seondumise omadusi