Sirvi Autor "Hakijainen, Nikita" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 2 2

Europeanization and domestic incentives: the case of the Association Trio
(Tartu Ülikool, 2025) Hakijainen, Nikita; Ehin, Piret, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
As global geopolitical competition continues to escalate, the European Union’s transformative power has become an increasingly important tool of influence in its neighborhood. This transformative capacity is primarily exercised through the process of Europeanization-specifically, accession Europeanization-whereby candidate countries are expected to align their institutions, norms, values, and practices with those of the EU. In recent years, however, the accession process has produced a dual dynamic: while some states have made significant progress, others have exhibited signs of de-Europeanization. This divergence raises a critical question: what determines the success or failure of accession Europeanization? This thesis investigated the relationship between the effectiveness of accession Europeanization and the domestic incentives of national governments. It conducted a comparative analysis of the Association Trio – Ukraine, Moldova, and Georgia – states with similar EU aspirations and regional contexts but markedly different accession Europeanization outcomes. The thesis has found a strong correlation between the strength of domestic incentives and the success of accession Europeanization, thus contributing to the broader theoretical understanding of the accession process. The findings also identified practical challenges that can undermine reform efforts despite EU conditionality. Based on these insights, the thesis argued for a more context-sensitive approach by the EU, one that engages a wider array of domestic actors beyond central governments. Such an approach may improve the resilience and effectiveness of accession Europeanization in future candidate states.
Populism ja liberaalse demokraatia kriis Euroopa Liidus: Visegradi ja Balti riikide näitel
(Tartu Ülikool, 2022) Hakijainen, Nikita; Talving, Liisa, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
Käesoleva bakalaureusetöö eesmärgiks on uurida, kuidas populistid valitsuses mõjutavad liberaalse demokraatia kvaliteeti Ida-Euroopa riikides, täpsemalt Visegradi ja Balti riikides. Teema on oluline kuna nii ajalugu, eriti arengud pärast I Maailmasõda, kui ka kaasaegsed arengud mitte-liberaaldemokraatlikes riikides näitavad, et režiimi de-demokratiseerimine toob kaasa inimõiguste rikkumisi ja kasvavaid pingeid rahvusvahelistes suhetes. Kuna tavaliselt hakkavad autoritaarses riigis kannatama eelkõige selle riigi kodanikud, on iga riigi elanike huvides liberaalse demokraatliku režiimi säilitamine või selle poole püüdlemine. Vaatluse alla olid võetud Ungari, Poola, Tšehhi, Eesti ja Läti. Valitud riigid hõlmavad nii neid, kus populistidel on valitsuses palju võimu, kui ka neid, kus nende võim on piiratud, mistõttu sobivad nad selle uuringu jaoks hästi. Uurimustöös analüüsitakse, kuidas populistid valitsuses mõjutasid riikide liberaalse demokraatia ja selle põhitunnuste (vabad ja õiglased valimised, kohtute sõltumatus, vaba meedia, võimude lahusus, kodaniku vabadused) kvaliteeti. Püstitatud hüpoteesi järgi mida rohkem on populistidel võimu valitsuses, seda rohkem on kahju liberaalsele demokraatiale. Seega on liberaalne demokraatia selle töö sõltuv muutuja ja populism on sõltumatu muutuja. Analüüsi läbiviimiseks kasutati Most Similar Different Outcome võrdlevat meetodit. Analüüsi tulemused toetavad püstitatud hüpoteesi. On näha, et riikides, kus populistidel on valitsuses suur võim (näiteks superenamus või absoluutne enamus), on liberaalse demokraatia kvaliteedi langus palju suurem kui riikides, kus populistide võim on märkimisväärne, kuid piiratud (peaministripartei koalitsioonis). Samal ajal riikides, kus populistid valitsuses on oluliselt piiratud (koalitsioonipartner) liberaaldemokraatia kvaliteedi langus kas ei toimu või on väga väike. Lisaks sellele näitas analüüs, et liberaalset demokraatiat ohustav populistide tegevus on riigist või grupist sõltumata sarnane ning erandeid esineb harva.