Browsing by Author "Haljasorg, Uku"

Filter results by typing the first few letters
Now showing 1 - 4 of 4
  • Thumbnail Image
    Item
  • Thumbnail Image
    Item
  • Thumbnail Image
    Item
    Thymic rejuvenation with GHS tesamorelin in a “dirty” mouse model
    (Tartu Ülikool, 2024) Ligere, Anita; Haljasorg, Uku; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Tehnoloogiainstituut
    Age-related thymic involution is one of the major reasons behind compromised adaptive immune responses in the elderly. It is characterized by the progressive reduction in thymic mass, accumulation of adipose tissue within the thymus, and disruption of unique thymic structure, which results in impaired T cell development and reduced naïve T cell output with age. Growth hormone (GH) and insulin-like growth factor 1 (IGF-1) treatments have shown promise in restoring the functionality of the aged thymus albeit with unwanted side effects. While GH secretagogue (GHS) ghrelin has thymus-rejuvenating effects, the effects of a similar GHS called tesamorelin have not yet been studied. Since tesamorelin stimulates endogenous GH production similar to ghrelin and has fewer metabolic side effects than exogenous GH treatment, we hypothesize that it could have positive effects on thymus functioning and T cell development. In this study, the effects of tesamorelin on T cell populations in the thymus, as well as secondary lymphoid organs, were investigated using the “dirty” mouse model that better resembles the human immune system than conventional SPF mice. We report that while tesamorelin does not have thymus-rejuvenating effects in the 6.5- month-old “dirty” mice, it does promote the accumulation of antigen-experienced memory T cell subsets and decrease of naïve T cell subsets in the murine spleen. Although further research is required, we suggest this splenic accumulation is the reflection of the decreased levels of activated cytotoxic T cell markers in the peripheral blood of HIV patients treated with clinical grade tesamorelin.
  • Thumbnail Image
    Item
    Transcriptional mechanisms in thymic central tolerance
    (2017-07-04) Haljasorg, Uku; Peterson, Pärt, juhendaja; Laan, Martti, juhendaja; Tartu Ülikool. Meditsiiniteaduste valdkond
    Immuunsüsteemi üheks alustalaks on T-rakkude võime eristada haigustekitajatest pärinevaid („võõraid“) valke kehaomastest („omadest“) valkudest. Selle eristusvõime tagab immuuntolerantsuse mehhanism, mis jaguneb tolerantsust tekitava keskkonna põhjal kaheks: tsentraalseks ja perifeerseks tolerantsuseks. Tsentraalse T-rakulise tolerantsuse tekkepaigaks on südame ees asuv organ, tüümus ehk harknääre, kus arenevaid T-rakke „õpetatakse“ vältima immuunvastust „omale“. Selles protsessis on keskne roll tüümuse epiteelirakkudel ja neis rakkudes avalduvatel valgufaktoritel, nn transkriptsioonifaktoritel, mis reguleerivad teisi geene ja mille osalusel tehakse kahjutuks „oma“ valkudega reageerivad T-rakud. Üheks oluliseks transkriptsioonifaktoriks on Autoimmuunsuse Regulaator (Aire), mille mutatsiooni puhul T-rakud reageerivad „omale“ ning patsientidel tekivad mitmeid organeid mõjutavad autoimmuunsed haigused. Seega aitab tüümuses avalduvate transkriptsioonifaktorite uurimine paremini mõista immuunsüsteemi haigusi, kus „oma“ ja „võõra“ eristamine on häiritud, nagu autoimmuunhaigused ning iseeneslikud raseduse katkemised. Käesolev töö keskendus tüümuse epiteelis tsentraalse tolerantsuse ja seega immuunsüsteemi terviklikku toimimist mõjutavate geenide regulatsiooni uurimisele. Tuvastasime imetajate genoomis geenidevahelise piirkonna, ilma milleta ei ole Aire avaldumine tüümuses võimalik. Leidsime ka, et tiinuse ajal muutub tüümuses olevate epiteelirakkude arv ja geenide avaldumine sedavõrd, et väheneb võime meelitada tüümusesse T-rakkude eellasrakke ning suunata nende arengut. Käesoleva töö viimases osas leidsime, et lisaks Aire-le on tüümuse epiteelis teine transkriptsioonifaktor, Irf4, mis otseselt mõjutab tüümuses T-rakulist tolerantsust.