Sirvi Autor "Hang, Tiit, juhendaja" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 10 10

listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Geological setting and mechanism of Audru landslide
(2005) Kohv, Marko; Talviste, Peeter, juhendaja; Hang, Tiit, juhendaja
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Geopärand loodava Vooremaa geopargi alal
(Tartu Ülikool, 2016) Kirsi, Elisabet; Hang, Tiit, juhendaja; Tartu Ülikool. Geograafia osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Glatsiofluviaalsete pinnavormide morfoloogia ja geoloogia Palivere ja Pandivere servamoodustiste kompleksis
(Tartu Ülikool, 2014-08-06) Laidla, Maria; Hang, Tiit, juhendaja; Kalla, Katrin, juhendaja; Tartu Ülikool. Geograafia osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Holocene relative shore-level changes and geoarchaeology of the prehistoric sites in western Estonia
(2020-10-16) Nirgi, Triine; Rosentau, Alar, juhendaja; Hang, Tiit, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Töö eesmärgiks on täpsustada Läänemere veetaseme ajalugu Pärnu, Hiiumaa ja Saaremaa näitel ning rekonstrueerida nende alade paleogeograafiat, et kirjeldada keskkonnamuutuste mõju esiajaloolisele rannasidusale asustusele. Uuring kombineerib geoloogilisi ja arheoloogilisi uuringumeetodeid geoinformaatika meetoditega. Koostati uued Läänemere veetaseme muutumise mustrit kirjeldavat veekõverat, mille võrdlemine võimaldab hinnata piirkondlikke erinevusi muutuste ajas ja ulatuses, aga prognoosida ka tuleviku veetaset. Eelkõige saadi uudseid tulemusi Holotseeni madalaveeliste perioodide veetasemete ja Hilis-Holotseeni veetaseme languse mustri kohta, mis täiustavad varasemaid tõlgendusi rannikuasustuse paiknemise kohta. Näiteks paigutuvad Eesti vanimad kiviaegsed asulapaigad, Pulli ning Sindi-Lodja I ja II, rannajoonest varem eeldatust kaugemale – need võisid olla püsiasulad, kust mindi kalastusperioodil rannikul asuvasse ajutisse laagrisse, mis uute andmete valguses võisid paikneda tänase Pärnu lahe põhjas veel uurimata paleomaastikel. Rekonstruktsioonist nähtub, et Hiiumaal eelistati elada tollase Kõpu saare kagurannikul, kuid asulapaiku on teada ka tollase Kõivasoo järve kaldalt, millest tänaseks on saanud raba. Kui vanemad Kõpu kaguranniku asulakohad asuvad üha madalamal kõrgusel, ilmestades taanduva rannajoonega kaasa liikumist, siis noorema nöörkeraamika ja varase metalliaja asulakohad jäid rannajoonest juba oluliselt kaugemale, sest maaharimise levides ei olnud mere lähedus enam nii oluline. Pronksi- ja Viikingiajal oli meri eelkõige kaubaveo- ja rändetee: Läänemeri koos seda ümbritsevate jõgede, järvede ja väinadega (sh kunagine Salme väin) oli osa põhilisest kaubateest. Kuigi jääajajärgne maakerge on pisut aeglustumas, on see hetkel piisav, et suhteline veetase Eestis langeks. Samas on ka piirkondi, nt Pärnumaal, kus maakerge ei suuda enam tasakaalustada globaalset veetaseme tõusu, mistõttu on viimase 100 aasta jooksul seal suhteline meretase tõusnud.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Lämmijärve põhjasetted järve arengu peegeldajatena
(Tartu Ülikool, 2015) Nirgi, Siim; Hang, Tiit, juhendaja; Jõeleht, Argo, juhendaja; Tartu Ülikool. Geoloogia osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond
Käesoleva töö eesmärgiks oli koguda täiendavaid andmeid Lämmijärve põhjarejeefi ja põhjasetete kohta ning kinnitada mattunud turba esinemist ja kaardistada selle levikut Lämmijärves Piirissaarega piirneval alal. Lisaks püüda kogutud andmeid kasutades seletada Väike-Peipsi aegset veetaset ja hüdrograafiat. Metoodika seisukohalt seati sihiks selgitada maaradari kasutatavust ja efektiivsust järve põhjasetete uurimisel talviselt jäält. Töö käigus tehti Piirissaarel ja Lämmijärvel mahukad uuringud georadariga. Lisaks viidi läbi puurimistööd, millest leitud orgaanika vanusemäärangud tehti töö autori poolt. Eelneva uuringualast pärineva ning antud töös saadud andmete põhjal kirjeldati erinevate põhjasetete levikut ning sealt tulenevalt ka setetes esinevate struktuuride iseloomu. Piirissaarel georadariga tehtud tööde põhjal selgus, et saare kirdeosas loode-kagu sihiliselt asetsev seljandik koosneb erinevatest rannavööndile omastest liivadest, mis ulatuvad maapinnast kuni 25 m ü.m.p. Lämmijärves järve jäält mõõdistatud radariprofiilidel kajastusid hästi ka põhjareljeefis esinevad vormid, mille kujunemine on seotud jää- või hilisjääajal toimunud setteprotsessidega. Lämmijärve keskosas tuvastati põhja-lõunasihiliselt kulgev vagumus, mis võib olla seotud Väike-Peipsi perioodil arenenud jõgedevõrguga. Nii georadari abil kui ka puurides oli võimalik seda järvemudaga täitunud orgu jälgida peaaegu Piirissaareni. Oru edasisi võimalikke kulgemisteid tänase Suurjärve suunas kirjeldati tuginedes radari- ja puurandmestikule. Põhjasetetest leitud turvas toetas madalaveelist perioodi Peipsi järve arengus ja sellest tehtud vanusemäärang langes kokku eelnevalt kirjeldatud Peipsi järve Väike-Peipsi etappi iseloomustavate dateeringutega. Samuti toetas antud töös kirjeldatud orgaanika ja selle vanus Peipsi järve lõunaosa glatsioisostaatilise maakerke iseloomustamiseks kasutatud gradienti (5 cm km-1). Radariprofiile puurimisandmetega võrreldes, selgus, et georadar sobib hästi Lämmijärvele sarnaste suhteliselt madalate mageveekogude uurimiseks, kuna annab sobilike tingimuste juures hea ülevaate nii põhjareljeefist kui ka setetest ja nende paksusest, olles sellega heaks teejuhiks kulukatele ja aeganõudvatele puurimistöödele. Käesolevas töös kogutud andmete põhjal ei ole võimalik kindlalt Lämmijärve piirkonnas toimuvat kirjeldada, küll aga lisandus kogu Väike-Peipsi arenguloosse oluline informatsioon, mis aitab kindlasti tulevastel uuringutel tõsiseltvõetavate järeldusteni jõuda.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Piirissaare randade iseloomustus, rannajoone muutused ajas ja selle võimalikud põhjused
(Tartu Ülikool, 2009) Peensoo, Brit; Hang, Tiit, juhendaja; Aunap, Raivo, juhendaja; Tartu Ülikool. Geograafia osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Porivee rõhk ja isotoopkoostis kui pinnasevee liikumise indikaatorid jääjärvesetetes
(Tartu Ülikool, 2014-08-07) Niit, Jako; Hang, Tiit, juhendaja; Kohv, Marko, juhendaja; Tartu Ülikool. Geograafia osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Sindi-Lodja II mesoliitilist kultuurkihti sisaldava setteläbilõike kujunemine ja seosed meretaseme muutustega Pärnu ümbruses
(Tartu Ülikool, 2020) Varul, Brigitta; Rosentau, Alar, juhendaja; Hang, Tiit, juhendaja; Tartu Ülikool. Geoloogia osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Inimesele on aegade algusest olnud veekogu lähedus elupaiga valimisel üks olulisemaid aspekte. Nii on ka Eesti esiajalugu olnud tihedalt seotud veekogude, eelkõige Läänemere arenguga ja rannajoone muutustega. Käesolevas töös uuriti Läänemere arenguga seotud paleogeograafiliste sündmuste ja nende mõju inimasustusele. Selle jaoks oli vajalik täpsem setete, suhtelise meretaseme ja rannajoone muutuste analüüs. Samuti selgitada, kas selle, ühe vanima Läänemere hülgeküttide elupaika markeeriva kultuurkihi mattumine ja mere alla jäämise rekonstrueerimine võimaldab mõista, miks see kultuurkiht on säilinud ja aitab ehk ka vana DNA säilimist seletada? Kultuurkihi, lasuvate ja lamavate setete uurimiseks tehti nii terasuuruse kui ka kuumutuskao analüüsid. Suhtelise veetaseme ja rannajoone muutuste modelleerimisel kasutati varasemalt koostatud digitaalseid paleogeograafilisi rekonstruktsioone (Nirgi et al. 2020), mis kohaldati uuringuala jaoks kasutades GIS meetodeid. Lõimise analüüs näitas, et Sindi-Lodja II ligi 9140–8620 kal aasta vanune kultuurkiht kujunes Antsülusjärve aleuriitliivadele ligikaudu tuhat aastat peale ala vee alt vabanemist. Kultuurkihi näol on tegemist mesoliitilisi leide sisaldava keskmiselt kompakteerunud paleomulla kihiga, milles orgaanilise aine osakaal suureneb sügavuse suunas. Kultuurkihi peale kujunes esmalt merevee taseme tõusust tingituna õhuke madalsoo turba kiht vanusega 8400–7840 kal aastat tagasi ning seejärel transgressiivsete mereliivade kiht orgaanika vahekihtidega. Kultuurkihi ja turbakihi vahel kirjeldati ka kuni 2 cm paksune arvatavasti tormisündmusega seotud peenliiva kiht. Vana DNA säilimise kohapealt on tegu olnud soodsa keskkonnaga, kuna kultuurkiht on olnud u 5000 aastat vee all ilma aeroobses keskkonnas ja on kompaktsiooni tulemusel muutnud lokaalseks veepidemeks, takistamaks põhjavee infiltratsiooni ja kihi võimalikku reostumist noore DNAga.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Üleujutatud Holotseeni rannikumaastikud Pärnu lahes
(Tartu Ülikool, 2024) Olesk, Art Kristjan; Rosentau, Alar, juhendaja; Hang, Tiit, juhendaja; Suuroja, Sten, juhendaja; Tartu Ülikool. Geoloogia osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Käesoleva magistritöö eesmärgiks oli selgitada Pärnu jõe vana sängi kulgemine Pärnu lahe põhjas, jõe oru setete stratigraafia, genees ja vanus ning seosed merevee taseme muutustega Holotseenis. Uuringu käigus interpreteeriti kokku 96 km seismo-akustilisi profiile, tehti 24 settesondeerimist ning kasutati erinevaid laboratoorseid meetodeid. Töö tulemusena selgus, et Pärnu jõe vana säng on Pärnu lahe põhjas jälitatav 12 km pikkuses lõigus. Jõe oru vanemad setted on ladestunud Joldiamere madalseisu ja Antsülusjärve transgressiooni alguses ning nooremad setted Varajase Litoriinamere madalseisu ja Litoriinamere transgressiooni ajal. Joldiamere madalseisu ajal võis veetase Pärnu lahes olla u 7,8 m madalam kaasaegsest veetasemest.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Viirsavi poorivee isotoopkoostisest Lääne-Eestis
(Tartu Ülikool, 2013) Mäger, Tanel; Hang, Tiit, juhendaja; Martma, Tõnu, juhendaja; Tartu Ülikool. Geoloogia osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond