Sirvi Autor "Harjo, Eleri" järgi
Nüüd näidatakse 1 - 2 2
- Tulemused lehekülje kohta
- Sorteerimisvalikud
Kirje Lõikepunktid psühhiaatria ja religioosse kogemuse vahel skisofreenia näitel(Tartu Ülikool, 2020) Harjo, Eleri; karo, Roland, juhendaja; Tartu Ülikool. Usuteaduskond; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkondKäesolevas magistritöös analüüsiti lõikepunkte psühhiaatria ja religioosse kogemuse vahel skisofreenia näitel. Töö on jaotatud kolmeks peatükiks, millest esimene annab ülevaate skisofreeniast – kuidas haigus välja kujuneb, millised on sümptomid, ravi ja haiguse erivormid. Töö teine peatükk käsitleb religioosseid kogemusid – täpsemalt, kuidas defineerida antud kogemust ning mil määral erineb see psühhoosist ja mittereligioossetest kogemustest. Kolmas peatükk kirjeldab religioossete luulude fenomenoloogiat – milline on nende sisu, millises kultuuriruumis ja ühiskonna kihis enim levinud ning kuidas antud haigusega toime tulla. Töö eesmärgiks oli uurida religioossete luulude fenomenoloogiat ja avada neid haiguslugude näitel. Antud magistritöös püstitati kaks uurimisküsimust. ...Kirje Teismeeas neidude genitaalide sandistamine religioossetel ettekäänetel ja selle mõjust lähisuhetele(Tartu Ülikool, 2018) Harjo, Eleri; Karo, Roland, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. UsuteaduskondKäesolevas bakalaureusetöös analüüsiti teismeeas neidude genitaalide sandistamise praktikat religioossetel ettekäänetel ja selle mõjudest lähisuhtele. Töö on jaotatud kolmeks peatükiks, millest esimene annab ülevaate praktika esimestest allikatest ning naiste genitaalide sandistamise traditsioonist tänapäeva kontekstis. Teises peatükis kirjeldatakse ümberlõikamise praktikat – mida täpsemalt tehakse, kes on läbiviijad, millistes tingimustes ja vahendeid kasutades. Kolmandas peatükis kirjeldatakse antud traditsiooniga seotud uskumusi ning nende tagajärgedest ohvritele ja lähisuhtele. Neidude genitaalsel sandistamisel ei ole absoluutselt mitte mingisugust positiivset efekti. Hoopis vastupidi – genitaalne sandistamine tekitab ohvritele terve elu nii füüsilisi kui ka emotsionaalseid probleeme. Siiski on ühiskondlik surve antud vana ja „õilsa“ traditsiooni jätkamiseks suur, sest vastasel korral on neiud kohalike arusaamade kohaselt abiellumiseks kõlbmatud. Sandistamist tehakse kogenematute inimeste poolt ning väga ebasanitaarsetes tingimustes, mistõttu komplikatsioonide ja infektsioonirisk on vältimatu. Naiste genitaalsel sandistamisel on neli varianti, millest kaks esimest on enamlevinud ja nii-öelda kergemad ning viimased kaks valmistavad ohvritele väga suuri komplikatsioone, mis, võivad lõppeda ka fataalselt. Lisaks mõjutavad antud praktika tagajärjed ka lähisuhteid, sest enamasti on üheks peamiseks tagajärjeks valulik vahekord, mis võib tekitada pingeid abieludes. Neidude genitaalset sandistamiset peetakse traditsiooni evivates piirkondades kui üleminekuriitust, mil türdukust saab naine, kes on igati valmis ja küps astuma abiellu. Siiski, olenevalt piirkonnast nähakse genitaalselt sandistatud naisi kas puhtana või räpastena – suhtumine sõltub sellest, kas piirkondades lõigatakse naisi ümber või ei. Arusaama kohaselt on naise loomulikud ja terved genitaalid räpased ja eemaletõukavad, mistõttu ilu saavutamiseks tuleks need ümber lõigata, et olla meelepärane oma abikaasale. Ümberlõikamine on kogukondades suures aus, mis tegemata jätmise korral toob tervele perekonnale kaasa diskrimineerimist ja mitmeid erinevaid keelde.