Sirvi Autor "Hellat, Karin, juhendaja" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 14 14

listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Alatskivi, Avinurme, Jõgeva, Saare, Torma, Vara, Palamuse, Pala valdade ning Mustvee linna ühise jäätmekava aastateks 2009-2015 rakendamisest
(Tartu Ülikool, 2014-08-11) Semilarski, Helen; Hellat, Karin, juhendaja
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Algklasside õpetajate arusaamad ja hoiakud uurimusliku õppe suhtes Ida-Virumaa vene õppekeelega koolide näitel
(Tartu Ülikool, 2015) Gromova, Tatjana; Hellat, Karin, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Haridusteaduste instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Eesti suurimate järvede ja pikimate jõgede seisund ning võimalikud meetmed selle parandamiseks
(Tartu Ülikool, 2015) Kõõra, Aigrid; Uiga, Kalev, juhendaja; Hellat, Karin, juhendaja
listelement.badge.access-status Embargo ,
Joogivee kvaliteedi parandamise võimalustest Pärnumaa asulates
(Türi : Tartu Ülikooli Türi kolledž, 2009) Jaansalu, Aile; Hellat, Karin, juhendaja
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Kasvuhoonegaaside emissioonid kompostimisel bokashi meetodiga
(Tartu Ülikool, 2020) Kaljulaid, Grete; Hellat, Karin, juhendaja; Sikka, Teele, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Biojäätmete lahuskogumine ja nende kompostimine annab võimaluse suunata orgaanilistes jäätmetes sisalduvad toiteelemendid valmistatud kompostiga aineringesse, panustades sellega keskkonnahoidu ja vähendades prügilasse ladestatavate biolagunevate ainete hulka, mis omakorda vähendab prügilagaasi tootmist. Paraku kaasneb kompostimisega ka teatud negatiivne mõju keskkonnale, mis väljendub kasvuhoonegaaside tekkes. Käesolevas bakalaureusetöös keskenduti ühele uudsele biojäätmete kompostimisviisile, nimelt kompostimisele bokashi meetodil. Töö eesmärgiks oli lihtsa katseseadme koostamine ja katsemetoodika väljatöötamine, et kvantitatiivselt hinnata, millised on kasvuhoonegaaside (CO2, N2O ja CH4) emissioonid toidujäätmete kompostimisel bokashi meetodiga. Tegemist on anaeroobse protsessiga, kus biolagunevatele jäätmetele lisatakse bokashi kliisid, mille koostises on spetsiifilised mikroorganismid, kes väidetavalt aitavad kompostitavat materjali lagundada ja muudavad komposti koostises olevad toitained taimedele paremini omastatavaks. Bokashi kompostimist saab teostada ka siseruumides, sest see on lihtne, toimub kompaktses anumas, kompost valmib kiiresti (väidetavalt 14 päevaga) ja protsessi käigus ei teki ebameeldivat lõhna. Kirjanduse andmetel tekib bokashi kompostimisel võrreldes tavakompostimisega vähem kasvuhoonegaase. Käesoleva bakalaureusetöö eksperimentaalse töö eesmärgiks oli uurida toidujäätmete kompostimist bokashi meetodil kasvuhoonegaaside emissioonide tekke seisukohalt, töötada välja lihtne katseseade, mis võimaldaks kahe nädala jooksul koguda kompostimise käigus eralduvate gaaside koguseid ning gaaskromatograafiliselt mõõta kasvuhoonegaaside kontsentratsioone. Eksperimentaalne töö viidi läbi kahe 14-päevase katseperioodi jooksul. Katseseade koosnes 20-liitrisest plastämbrist, kuhu pandi toidujäätmed kihiti bokashi kliidega ja gaasi kogumise plastmahutist. Tekkinud gaasist võeti igapäevaselt gaasiproovid, mida analüüsiti gaaskromatograafiga. Saadud andmete alusel leiti bokashi kompostimisel tekkinud kasvuhoonegaaside emissioon CO2-ekvivalentides, mis oli väljendatuna 1 tonni kompostitava materjali kohta ca 0,07 kg ööpäevas. Saadud tulemuste võrdlemisel kirjandusest (Bosch et al. 2020) leitud andmetega selgus, et toidujäätmete kompostimisel oli kasvuhoonegaaside heide ca 3,5 korda väiksem võrreldes muruniitmetest bokashi kompostimisel õhku paisatud emissiooniga.
listelement.badge.access-status Embargo ,
Ohtlikud jäätmed Eestis
(Türi : Tartu Ülikooli Türi kolledž, 2000) Mandel, Elo; Hellat, Karin, juhendaja; Meriste, Tõnis, juhendaja
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Olmejäätmete käitlemine Eestis Uikala prügila näitel
(Tartu Ülikool, 2013) Sirel, Arvo; Hellat, Karin, juhendaja; Tartu Ülikool
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Olmejäätmete kogumine Tallinnas ASi Ragn Sells näitel
(Tartu Ülikool, 2015) Surnenkov, Igor; Hellat, Karin, juhendaja
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Põlevkivituhk, omadused ja käitumine vesikeskkonnas
(2005) Laja, Margit; Hellat, Karin, juhendaja; Kirso, Uuve, juhendaja
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Prügilagaasi kogumise vajalikkus, efektiivsus ja kasutamine Aardlapalu prügila näitel
(Tartu Ülikool, 2014-08-11) Sellik, Siim; Hellat, Karin, juhendaja
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Representatiivsete proovide võtmine reostunud pinnase kuhjadest
(Tartu Ülikool, 2016) Ojala, Olav; Hellat, Karin, juhendaja; Tenno, Taavo, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Töö keskendub representatiivsete proovide võtmisele reostunud pinnase kuhjadest. Töö esimeses pooles antakse ülevaade proovivõtu teoreetilistest alustest. Käsitletakse pinnase partii mõõtmelisust ja heterogeensust ning kirjeldatakse proovivõtul tekkivaid võimalikke proovivõtu vigu. Samuti kirjeldatakse erinevaid viise, mida saab kasutada proovi massi vähendamiseks. Töö raames viidi läbi patendi teemauuring, et saada ülevaadet leiutistest, mida saaks rakendada proovide võtmisel saastunud pinnase kuhjadest. Uuringuga leiti viis sellekohast leiutist ning nende rakendatavust on töös võrreldud. Töö raames viidi läbi ka akrediteeringu-uuring, et tuvastada, millised Eestis tegutsevad asutused ja ettevõtted omavad akrediteeringut pinnaseproovide võtmiseks ja analüüsimiseks. Leiti kolm ettevõtet akrediteeringuga naftasaaduste sisalduse määramiseks pinnases ja neist ühel on ka akrediteering pinnaseproovide võtmiseks, kuid akrediteeritud meetod ei hõlma proovivõttu pinnasekuhjadest. Proovivõtu teoorias toodud praktilisi võtteid katsetati võrdleval proovivõtmisel saastunud pinnase töötlemise väljakul ja jääkreostuse likvideerimistöö objektil. Proove võeti kokku neljast pinnasekuhjast erinevatel meetoditel ning proovi massi vähendamiseks kasutati samuti erinevaid võtteid. Saadud proovides määrati akrediteeritud laborites naftasaaduste sisaldused ning saadud tulemusi on analüüsitud ning nende põhjal on antud hinnanguid kasutatud proovivõtu meetodite kohta. Töös on antud ka praktilised soovitused representatiivseks proovivõtuks pinnasekuhjadest. Töö eesmärk kirjeldada representatiivse proovivõtu metoodika reostunud pinnase kuhjadest proovide võtmiseks on täidetud. Kuna katsetulemused ei kinnitanud esimese auna puhul olulist erinevust representatiivse ja vähem representatiivse proovivõtu metoodika vahel, siis on antud töö baasil võimalik edasi uurida proovivõtu vigade ilmnemist suurema arvu proovivõtu puhul. Samuti on võimalik katseliselt kindlaks teha, kui kaua püsivad läbisegatud aunas 0D partii omadused ehk millise aja möödudes ei anna auna pinnalt proovide võtmine enam usaldusväärseid tulemusi.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Türi valla jäätmekava 2009-2014 rakendamisest
(Tartu Ülikool, 2013) Männik, Alvin; Hellat, Karin, juhendaja; Tartu Ülikool
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Uurimusliku õppe rakendamise võimalustest orgaanilise keemia õpetamisel
(Tartu Ülikool, 2013) Naaber, Mariana; Hellat, Karin, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond; Tartu Ülikool. Keemia Instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Vanaõli käitlusviisid Eestis (AS-i Epler & Lorenz näitel) ja teistes riikides
(Tartu Ülikool, 2015) Kukk, Nele; Hellat, Karin, juhendaja; Uiga, Kalev, juhendaja