Browsing by Author "Hellerma, Juhan"
Now showing 1 - 2 of 2
- Results Per Page
- Sort Options
Item Imestuse küsimus Edmund Husserli fenomenoloogias(Tartu Ülikool, 2013) Hellerma, Juhan; Matjus, Ülo, juhendaja; Merz, Philippe, kaasjuhendaja; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond; Tartu Ülikool. Filosoofia osakondItem Mapping time: analysis of contemporary theories of historical temporality(2020-10-30) Hellerma, Juhan; Sooväli, Jaanus, juhendaja; Tamm, Marek, juhendaja; Kleinberg, Ethan, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkondDoktoritöö tegeleb ajasuhete temaatikaga tänapäevases ajaloofilosoofias. 20. sajandi teisel poolel aset leidnud keelelise pöörde kontekstis nähti ajaloofilosoofia või ajalooteooria peamise ülesandena ajaloo kui akadeemilise distsipliini kriitilist analüüsi. Selles vaimus uurimused huvitusid ennekõike sellest, kas ja kuidas on ajalooteadmine võimalik, ning millist rolli mängib mineviku tunnetamisel keeleline representatsioon. Viimasel paarikümnel aastal on ajaloofilosoofiliste küsimuspüstituste haare märgatavalt laienenud. Iseäranis on hakatud tähelepanu pöörama “ajaloolise ajalisuse“ eri vormide mõtestamisele ja analüüsile. Ajalisuse temaatika kontekstis uuritakse näiteks, millal ja mis tingimustel kujunes ajalooteadusele aluseks olev eeldus olevikust selgepiiriliselt eraldatud ajaloolise mineviku kohta. Ajalooteadusele omaste ajalisuse tingimuste käsitlemine on omakorda osa laiemast ajateemalisest diskussioonist, milles mõtestatakse ka avaramaid ühiskondlik-kultuurilisi ajalisuse vorme. Uurides kaasaegset ajalisuse mõiste ümber keerlevat ajaloofilosoofilist debatti, seab doktoritöö endale kolm eesmärki. Esimeseks eesmärgiks on ehitada välja üldistav teoreetiline raamistik, mis võimaldab tuua kokku olulisemaid viimasel paarikümnel aastal esile tõusnud ajalisuse käsitused. Teiseks taotluseks on keskenduda mõjukale hüpoteesile “presentismist“ kui meie ajastu domineerivast ajakogemusest, nagu selle sõnastas sajandi alguses prantsuse ajaloolane François Hartog. Töös vaagitakse presentistliku ajamudeli seletuslikku potentsiaali, kuid pööratakse tähelepanu ka selle piiridele. Kolmandaks eesmärgiks ongi piiritleda alternatiivne ajalisuse teooria, mis liiguks välja presentismile omasest olevikukesksusest. Doktoritöö väidab, et kriitiline hoiak presentismi suhtes on iseäranis põhjendatud tänapäevaste tehnoloogiliste ja ökoloogiliste muutuste kontekstis.