Sirvi Autor "Helm, Aveliina, juhendaja" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 15 15

Dynamics of grassland plant diversity in changing landscapes
(2018-05-08) Saar, Liina; Helm, Aveliina, juhendaja; Pärtel, Meelis, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Elurikkuse vähenemine on 21. sajandil ühiskonna üheks suurimaks väljakutseks. Looduslikele kooslustele asulate või põllumaade rajamine, traditsioonilistest majandusvõtetest loobumine ja väetamine on vaid mõned näited elurikkust viimase saja aasta jooksul oluliselt mõjutanud teguritest. Kunagiste pool-looduslike niitude pindala on mitmel pool Euroopas vähenenud kuni 97% võrreldes nende liigirikaste koosluste ajaloolise levikuga. Elurikkuse pideva vähenemise ja kliimamuutuste kontekstis vajame põhjalikke teadmisi, milliseid liike ohustab elupaikade pindala kadu või kvaliteedi halvenemine enim. Doktoritöös uurisin, millised protsessid mõjutavad koosluste koosseisu ja kujunemist erineva maakasutuse ajalooga niitudel. Leidsin, et kuigi regulaarselt hooldatud, st. karjatatud või niidetud, liigirikkad niidukooslused on teeveertel kujunevate noorte kooslustega pealtnäha sarnased, kasvavad ajaloolistel niitudel kõrvuti pigem erinevate tunnustega liigid, mis viitab pikaajalise majandamise tähtsusele elurikkuse kujunemisel. Noortes kooslustes ja metsastuvatel endistel niitudel olid koos kasvamas sarnaste tunnustega liigid, tõenäoliselt seoses levimispiirangutega ja konkurentsiga ressursside pärast. Unikaalsed ajaloolised liigiandmed võimaldasid võrrelda liigilist koosseisu tugevalt kahjustunud ja killustunud niidukooslustes samade alade taimkatte analüüsidega ajast, mil nende koosluste olukord oli veel hea. Liigiandmete võrdlemisel selgus, et 30% ajalooliselt esinenud liikidest on nüüdseks koosluste kahjustumise ja pindala vähenemise tõttu lokaalselt kadunud. Tundlikumad olid eeskätt liigid, mis on hea levimis-, kuid nõrga konkurentsivõimega ning piiratud taluvusega kasvukohtade keskkonnatingimuste muutustele. Killustunud maastikes on seega olulisemad tunnused, mis soosivad liikide püsimist olemasolevates kasvukohtades. Tuvastasin, et väljasurnud liigid olid oma tunnustelt võrreldes stabiilsete liikidega eripärasemad, mis viitab, et Euroopa niidud on kaotamas unikaalset osa oma funktsioonidest. Liikide tunnustega arvestades saame teha tulevikus targemaid looduskaitselisi otsuseid elurikkuse püsimiseks, suunates tähelepanu veel laialt levinud või alles hiljuti laialt levinud liikidele, mis on muutuste tõttu enim ohustatud.
Kahe niiduliigi tunnused killustunud lookooslustes
(Tartu Ülikool, 2009) Takkis, Krista; Helm, Aveliina, juhendaja; Pärtel, Meelis, juhendaja
Looduslike seemnesegude kasutamine niidu taimekoosluste taastamisel
(Tartu Ülikool, 2021) Suurmets, Linda; Helm, Aveliina, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Botaanika osakond
Inimtegevuste tõttu on viimaste aastakümnete jooksul ulatuslikult hävinenud varasemalt niitudega kaetud alasid, mida nüüd üritatakse taastamisprojektidega ennistada. Killustunud maastikus on üheks taastumist piiravaks teguriks taimeliikide seemnete takistatud levik, mille ületamiseks on katsetatud erinevaid seemnete introdutseerimismeetodeid. Käesoleva magistritöö eesmärk on välja selgitada teaduskirjanduse põhjal seemnete lisamise meetodite efektiivsus niitude taastamisel ja seejärel anda ülevaade Eesti kahel loopealsel rakendatud nendest meetoditest kahe (värske niite ja masinkogutud seemnete meetodi) taastamistulemustest. Eesmärgi esimese poole täitmiseks hindasin Web of Science andmebaasist välja filtreeritud seemnete introdutseerimismeetodeid rakendanud 47 teadusartiklit, milles esitatud tulemuste alusel hindasin niitude taastamisedukusi viies kategoorias: kõrge, mõõdukas, madal, negatiivne, puudub. Eesmärgi teise poole tagamiseks analüüsisin projekti Elu alvaritele raames taastatud ja Eestis esmakordselt läbiviidud seemnekülvi tulemuslikkust taimede liigirikkuste, katvuste ja arvukuste osas Undva ja Kurese loopealsetel kolmel erineval aastal (2017. a, 2018. a ja 2020. a).Leidsin, et teaduskirjanduse alusel olid sagedasemateks seemnete introdutseerimismeetoditeks värske niite ja masinkogutud seemnete meetodid. Edukaimaks neist kahest oli värske niite laotamine, samas Eesti loopealsetel läbiviidud katse nii tugevalt seda ei indikeerinud. Peale selle, katsest selgus, et olenemata töötlusest oli pärast alade avatuks muutmist nii liigirikkustes, katvustes kui ka juurde tulnud liikide osas tõusutrendid. Seega, on Eesti alvaritel tugev iseenesliku taastumise potentsiaal pärast kinnikasvanud niitude avatuks muutmist ja majandamispraktikate taasalustamist. Kokkuvõtvalt võib öelda, et enne taastamispraktika rakendamist on oluline vastavalt taastatava ala seisundile hinnata seemnete introdutseerimismeetodite rakendamise vajalikkust. Lisaks, vajaduse esinemise korral teha alal vastavaid ettevalmistusi ja valida parima tulemuslikkuse tagav meetod.
Lubjalembeste taimede liigirikkus ja liigiline koosseis vanades paekivikarjäärides
(Tartu Ülikool, 2011) Uustal, Ave; Helm, Aveliina, juhendaja
Metsa maastikulise struktuuri ja järjepidevuse mõju elurikkusele
(Tartu Ülikool, 2018) Runnel, Annabel; Helm, Aveliina, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Botaanika osakond
Bakalaureusetöö eesmärgiks oli anda ülevaade sellest, kuidas elurikkuse kujunemist ja säilimist mõjutab metsade maastikuline struktuur – metsaalade vaheline sidusus ning elupaiga olemasolu ajas ja ruumis. Metsamajanduse planeerimine maastikulisel skaalal on oluline säilitamaks metsaga seotud liikide hea levik killustunud maastikes ja ökoloogiliselt väärtuslikud elupaigad. Töös uuriti Lõuna-Eestis paiknevate 100 metsaala näitel, kuidas mõjutab ajalooline kui ka tänapäevane metsade pindala tänapäevast soon- ja sammaltaimede elurikkust.
Ökosüsteemi hüved avatud ja kinnikasvavatel loopealsetel
(Tartu Ülikool, 2017) Prangel, Elisabeth; Helm, Aveliina, juhendaja; Tartu Ülikool. Botaanika osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Plant diversity of semi-natural grasslands: drivers, current status and conservation challenges
(2017-08-15) Kasari, Liis; Helm, Aveliina, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Suur osa Euroopa soontaimede liigirikkusest on seotud pool-looduslike niidukooslustega ning väikesel skaalal (nt. 10x10 cm) on nad erakordselt liigirikkad ka kogu maailma mastaabis. Alates 20. sajandi algusest on aga kogu Euroopas inimasustuse tihenemise, põllumajanduse intensiivistumise ning karjatamise ja niitmise lakkamise tõttu nende pindala ja kvaliteet drastiliselt vähenenud. Tänaseks on selge, et niitude elurikkuse säilitamiseks on vaja ökoloogilistel teooriatel põhinevat looduskaitset. Oma doktoritöös tegin kindlaks, millised tegurid on taganud kuivade lubjarikaste niidukoosluste kõrge soontaimede liigirikkuse. Tulemused näitavad, et liigirikaste niitude teke ja püsimine sõltub nii suurekaalalistest teguritest nagu pidev mõõdukas majandamine, piisava hulga niidulaikude olemasolu ja sidusus maastikus kui ka kohalikest keskkonnatingimustest, mida tuleb arvesse võtta elupaikade taastamisel ja säilitamisel. Lisaks hindasin Kesk- ja Põhja-Euroopa kuivade kuni parasniiskete niitude praegust seisundit ning pakkusin välja uusi soovitusi rohkemal või vähemal määral degradeerunud koosluste taastamiseks ja nende elurikkuse säilitamiseks. Kümnest uuritud piirkonnast kuues olid osad niiduspetsialistidest taimeliigid juba kadunud ning koosluses esines suuremal hulgal generaliste. Alles jäänud niiduspetsialistidel oli oluliselt madalam levimisvõime. Neljas uuritud piirkonnas olid kõik liigid veel alles, seega tuleks seal võimalikult kiiresti alustada elupaiga taastamisega, et takistada hea levimisvõimega niiduspetsialistide kadumist ja uute generalistide saabumist. Niidulaikudes, kus liigid juba kadunud ja elupaiga kvaliteet oluliselt vähenenud, on täielik koosluse taastamine keerulisem ja ajaloolise seisundi saavutamine vähem tõenäoline. Samas on sellised degradeerunud ja algsest kooslusest oluliselt teisenenud elupaigalaigud tihtipeale siiski liigirikkad, toetades vähemalt osaliselt ajalooliste niitude elustikku. Seega tuleks kaaluda selliste liigirikaste, samas tugevalt degradeerunud koosluste majandamist ja säilitamist hübriidsete või uudsete kooslustena, mis hoiaks ära nende edasise seisundi halvenemise ja annaks panuse piirkonna elurikkuse säilimisele. Prioriteediks peab aga alati siiski seadma looduslike ja pool-looduslike koosluste taastamise ja säilitamise
Põllumajandusmaastike elurikkuse kaitse: Põllumajanduslikud keskkonnameetmed ja nende tulemuslikkus
(Tartu Ülikool, 2015) Prangel, Elisabeth; Helm, Aveliina, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond; Tartu Ülikool. Botaanika osakond
Poollooduslike koosluste majandamine Eestis: seadused, eesmärgid ja kasutamata võimalused loopealsete ja puisniitude näitel
(Tartu Ülikool, 2013) Sepp, Urmas; Helm, Aveliina, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond; Tartu Ülikool. Geograafia osakond
Puittaimede mõju loopealsete väikeseskaalalisele liigirikkusele ja keskkonnapararameetritele
(Tartu Ülikool, 2011) Kasari-Toussaint, Liis; Helm, Aveliina, juhendaja; Gazol Burgos, Antonio, juhendaja
Saaremaa, Gotlandi ja Ölandi taimkatte võrdlus
(Tartu Ülikool, 2007) Tärgla, Marlen; Helm, Aveliina, juhendaja
Taimkatte inimmõjulised muutused ja arheofüüdid Euroopas
(Tartu Ülikool, 2014) Metsoja, Mari; Helm, Aveliina, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond; Tartu Ülikool. Botaanika osakond
Tartu rohealade ökoloogiline sidusus ja tugi elurikkusele
(Tartu Ülikool, 2021) Võsaste, Mirjam; Helm, Aveliina, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Botaanika osakond
Maakasutuse muutused koos linnastumisega ohustavad elurikkust ja erinevate ökosüsteemide püsimist. Praegused linnade rohealad ei ole kavandatud eesmärgiga soodustada bioloogilist mitmekesisust, kuid õigete teaduspõhiste võtete ja planeerimisega on võimalik olukorda parandada. Magistritöös analüüsin Tartu linna elurikkuse ruumilist sidusust ja uurin viie kesklinna pargi elurikkuse seisundit. Leidsin, et Tartu rohealad ei ole suures osas sidusad ja elurikkuse tuumalad ei ole omavahel hästi ühendatud. Selle parandamiseks tuleks hoida olemasolevaid rohealasid, planeerida uusi rohekoridore ja vähendada linna laienemist ümbritsevate ökosüsteemide arvelt. Soontaimede liigirikkus parkide skaalal oli üsna kõrge, kuid väikeseskaalaline mitmekesisus oli väike ning kodumaiseid õitsvaid taimi leidus vähe. Nii tolmeldajate kui ka ämblike liigirikkus ja isendite arv oli väike. Liigirühmade seisundi soodustamiseks peab Tartu kesklinna parke muutma maastikuliselt mitmekesisemaks: suurendama alustaimestiku ja põõsarinde liigirikkust, vähendama vähemkäidavatel aladel niitmiskoormust ning kasutama haljastuses ka kodumaiseid niidutaimi. Lisaks on oluline roll linnaelanike teavitustööl, et parkide külastajad oleksid teadlikumad elurikkusest ja selle soodustamisest ning võtaksid muudatusi vastu positiivse meelega.
The impacts of land-use change and ecological restoration on biodiversity and ecosystem service supply in semi-natural grasslands
(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2025-10-09) Prangel, Elisabeth; Helm, Aveliina, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Ökosüsteemi teenused on looduse pakutavad hüved nagu toidu ja puidu tootmine, puhas õhk, tolmeldamine ja süsiniku talletamine. Enamik neist hüvedest sõltub otseselt elurikkusest. Mida suurem on elurikkus, seda paremini suudavad ökosüsteemid taluda häiringuid ja pakkuda samaaegselt mitmeid hüvesid – omadus, mida nimetatakse ökosüsteemi multifunktsionaalsuseks. Poollooduslikud rohumaad on ühed liigirikkaimad ökosüsteemid Euroopas, kuid suur osa ajaloolistest rohumaadest on maastikupildist kadunud põllumajanduse intensiivistumise, majandamisest välja jätmise ja metsastamise tõttu. Need muutused vähendavad liigirikkust, häirivad ökosüsteemi toimimist ning toovad kaasa ökosüsteemi hüvede kättesaadavuse vähenemise. Minu doktoritöö uuris, kuidas maakasutuse muutused ja ökoloogiline taastamine mõjutavad poollooduslike rohumaade elurikkust, ökosüsteemi hüvesid ja multifunktsionaalsust. Tulemused näitasid, et traditsiooniliselt majandatud rohumaad on elurikkuse tulipunktid, mis suudavad korraga pakkuda mitmeid hüvesid – sealhulgas elupaiku elustikule, süsiniku sidumist, looduslikku kahjuritõrjet, tolmeldamist, loomasööta ja võimalusi puhkamiseks looduses. Poollooduslike rohumaade hülgamine, metsastamine ja intensiivistamine aga mõjub vastupidiselt, tuues kaasa liigirikkuse languse ja ökosüsteemihüvede pakkumise vähenemise. Eesti loopealsete taastamisprojekt „LIFE to Alvars“ näitas, et hüljatud või metsastunud loopealsed on aga endiselt kõrge taastumisvõimega. Taastamisjärgselt tõusis elustiku liigirikkus mitmes liigirühmas ning tõusis ka ökosüsteemi multifunktsionaalsus. Kuigi keskmine liigirikkus tõusis märgatavalt, siis osadel liikidel kulub aga rohkem aega taastamistöödest tulenevatele muutustele reageerimisel ning osadele liikidele avaldasid olulist mõju ka välised tegurid, näiteks põud. Kokkuvõttes on poollooduslikud rohumaad väärtuslikud ökosüsteemid ning nende kaitse, taastamine ja jätkusuutlik majandamine on hädavajalik, et säilitada elurikkust ning tagada inimeste ja looduse heaolu toetavate hüvede pakkumine.
Tolmeldajad ja putuktolmlejad taimeliigid fragmenteerunud maastikes
(Tartu Ülikool, 2012) Klimova, Luize-Ingrid; Helm, Aveliina, juhendaja