Browsing by Author "Helm, Aveliina, juhendaja"

Now showing 1 - 7 of 7

Dynamics of grassland plant diversity in changing landscapes
(2018-05-08) Saar, Liina; Helm, Aveliina, juhendaja; Pärtel, Meelis, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Elurikkuse vähenemine on 21. sajandil ühiskonna üheks suurimaks väljakutseks. Looduslikele kooslustele asulate või põllumaade rajamine, traditsioonilistest majandusvõtetest loobumine ja väetamine on vaid mõned näited elurikkust viimase saja aasta jooksul oluliselt mõjutanud teguritest. Kunagiste pool-looduslike niitude pindala on mitmel pool Euroopas vähenenud kuni 97% võrreldes nende liigirikaste koosluste ajaloolise levikuga. Elurikkuse pideva vähenemise ja kliimamuutuste kontekstis vajame põhjalikke teadmisi, milliseid liike ohustab elupaikade pindala kadu või kvaliteedi halvenemine enim. Doktoritöös uurisin, millised protsessid mõjutavad koosluste koosseisu ja kujunemist erineva maakasutuse ajalooga niitudel. Leidsin, et kuigi regulaarselt hooldatud, st. karjatatud või niidetud, liigirikkad niidukooslused on teeveertel kujunevate noorte kooslustega pealtnäha sarnased, kasvavad ajaloolistel niitudel kõrvuti pigem erinevate tunnustega liigid, mis viitab pikaajalise majandamise tähtsusele elurikkuse kujunemisel. Noortes kooslustes ja metsastuvatel endistel niitudel olid koos kasvamas sarnaste tunnustega liigid, tõenäoliselt seoses levimispiirangutega ja konkurentsiga ressursside pärast. Unikaalsed ajaloolised liigiandmed võimaldasid võrrelda liigilist koosseisu tugevalt kahjustunud ja killustunud niidukooslustes samade alade taimkatte analüüsidega ajast, mil nende koosluste olukord oli veel hea. Liigiandmete võrdlemisel selgus, et 30% ajalooliselt esinenud liikidest on nüüdseks koosluste kahjustumise ja pindala vähenemise tõttu lokaalselt kadunud. Tundlikumad olid eeskätt liigid, mis on hea levimis-, kuid nõrga konkurentsivõimega ning piiratud taluvusega kasvukohtade keskkonnatingimuste muutustele. Killustunud maastikes on seega olulisemad tunnused, mis soosivad liikide püsimist olemasolevates kasvukohtades. Tuvastasin, et väljasurnud liigid olid oma tunnustelt võrreldes stabiilsete liikidega eripärasemad, mis viitab, et Euroopa niidud on kaotamas unikaalset osa oma funktsioonidest. Liikide tunnustega arvestades saame teha tulevikus targemaid looduskaitselisi otsuseid elurikkuse püsimiseks, suunates tähelepanu veel laialt levinud või alles hiljuti laialt levinud liikidele, mis on muutuste tõttu enim ohustatud.
Metsa maastikulise struktuuri ja järjepidevuse mõju elurikkusele
(Tartu Ülikool, 2018) Runnel, Annabel; Helm, Aveliina, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Botaanika osakond
Bakalaureusetöö eesmärgiks oli anda ülevaade sellest, kuidas elurikkuse kujunemist ja säilimist mõjutab metsade maastikuline struktuur – metsaalade vaheline sidusus ning elupaiga olemasolu ajas ja ruumis. Metsamajanduse planeerimine maastikulisel skaalal on oluline säilitamaks metsaga seotud liikide hea levik killustunud maastikes ja ökoloogiliselt väärtuslikud elupaigad. Töös uuriti Lõuna-Eestis paiknevate 100 metsaala näitel, kuidas mõjutab ajalooline kui ka tänapäevane metsade pindala tänapäevast soon- ja sammaltaimede elurikkust.
Ökosüsteemi hüved avatud ja kinnikasvavatel loopealsetel
(Tartu Ülikool, 2017) Prangel, Elisabeth; Helm, Aveliina, juhendaja; Tartu Ülikool. Botaanika osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Plant diversity of semi-natural grasslands: drivers, current status and conservation challenges
(2017-08-15) Kasari, Liis; Helm, Aveliina, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Suur osa Euroopa soontaimede liigirikkusest on seotud pool-looduslike niidukooslustega ning väikesel skaalal (nt. 10x10 cm) on nad erakordselt liigirikkad ka kogu maailma mastaabis. Alates 20. sajandi algusest on aga kogu Euroopas inimasustuse tihenemise, põllumajanduse intensiivistumise ning karjatamise ja niitmise lakkamise tõttu nende pindala ja kvaliteet drastiliselt vähenenud. Tänaseks on selge, et niitude elurikkuse säilitamiseks on vaja ökoloogilistel teooriatel põhinevat looduskaitset. Oma doktoritöös tegin kindlaks, millised tegurid on taganud kuivade lubjarikaste niidukoosluste kõrge soontaimede liigirikkuse. Tulemused näitavad, et liigirikaste niitude teke ja püsimine sõltub nii suurekaalalistest teguritest nagu pidev mõõdukas majandamine, piisava hulga niidulaikude olemasolu ja sidusus maastikus kui ka kohalikest keskkonnatingimustest, mida tuleb arvesse võtta elupaikade taastamisel ja säilitamisel. Lisaks hindasin Kesk- ja Põhja-Euroopa kuivade kuni parasniiskete niitude praegust seisundit ning pakkusin välja uusi soovitusi rohkemal või vähemal määral degradeerunud koosluste taastamiseks ja nende elurikkuse säilitamiseks. Kümnest uuritud piirkonnast kuues olid osad niiduspetsialistidest taimeliigid juba kadunud ning koosluses esines suuremal hulgal generaliste. Alles jäänud niiduspetsialistidel oli oluliselt madalam levimisvõime. Neljas uuritud piirkonnas olid kõik liigid veel alles, seega tuleks seal võimalikult kiiresti alustada elupaiga taastamisega, et takistada hea levimisvõimega niiduspetsialistide kadumist ja uute generalistide saabumist. Niidulaikudes, kus liigid juba kadunud ja elupaiga kvaliteet oluliselt vähenenud, on täielik koosluse taastamine keerulisem ja ajaloolise seisundi saavutamine vähem tõenäoline. Samas on sellised degradeerunud ja algsest kooslusest oluliselt teisenenud elupaigalaigud tihtipeale siiski liigirikkad, toetades vähemalt osaliselt ajalooliste niitude elustikku. Seega tuleks kaaluda selliste liigirikaste, samas tugevalt degradeerunud koosluste majandamist ja säilitamist hübriidsete või uudsete kooslustena, mis hoiaks ära nende edasise seisundi halvenemise ja annaks panuse piirkonna elurikkuse säilimisele. Prioriteediks peab aga alati siiski seadma looduslike ja pool-looduslike koosluste taastamise ja säilitamise
Põllumajandusmaastike elurikkuse kaitse: Põllumajanduslikud keskkonnameetmed ja nende tulemuslikkus
(Tartu Ülikool, 2015) Prangel, Elisabeth; Helm, Aveliina, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond; Tartu Ülikool. Botaanika osakond
Poollooduslike koosluste majandamine Eestis: seadused, eesmärgid ja kasutamata võimalused loopealsete ja puisniitude näitel
(Tartu Ülikool, 2013) Sepp, Urmas; Helm, Aveliina, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond; Tartu Ülikool. Geograafia osakond
Taimkatte inimmõjulised muutused ja arheofüüdid Euroopas
(Tartu Ülikool, 2014) Metsoja, Mari; Helm, Aveliina, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond; Tartu Ülikool. Botaanika osakond