Andmebaasi logo
Valdkonnad ja kollektsioonid
Kogu ADA
Eesti
English
Deutsch
  1. Esileht
  2. Sirvi autori järgi

Sirvi Autor "Henno, Imbi" järgi

Tulemuste filtreerimiseks trükkige paar esimest tähte
Nüüd näidatakse 1 - 5 5
  • Tulemused lehekülje kohta
  • Sorteerimisvalikud
  • Laen...
    Pisipilt
    listelement.badge.dso-type Kirje ,
    Eesti kool ja õpetaja rahvusvahelises haridusvõrdluses (EKORA)
    (Tallinna Ülikool, 2011) Henno, Imbi
    Rahvusvaheliste võrdlusuuringute PISA 2006 ja 2009, TIMSS 2003 ja 2007 ning TALIS tulemuste analüüs lähtuvalt EKORA eesmärkidest. Projekti Eesti kool ja õpetaja rahvusvahelises haridusvõrdluses (EKORA) eesmärk on analüüsida, kuivõrd leiavad Eestile iseloomulikud haridusprobleemid kajastamist teiste riikide ja riigiüleste ühenduste poliitikadokumentides, milliseid hariduspoliitilisi üldistusi pakuvad rahvusvahelised võrdlusuuringud ning milliseid meetmeid kavandatakse ja kasutatakse hariduspoliitika kujundamisel erinevates riikides.
  • Laen...
    Pisipilt
    listelement.badge.dso-type Kirje ,
    PISA 2009 - Eesti tulemused
    (Haridus- ja Teadusministeerium, 2010) Tire, Gunda; Puksand, Helin; Henno, Imbi; Lepmann, Tiit
    Eesti on teist korda edukalt läbinud PISA uuringu, mis on kõige ulatuslikum haridusuuring maailmas. Meie debüüt 2006. a oli mõnel määral üllatus. Loodusteadustes said Eesti noored väga kõrge viienda koha maailmas. PISA 2009 uuringu tulemused kinnitavad seda, et oleme taaskord maailma eesotsas oma teadmiste ja oskustega. Seekord oli uuringu põhivaldkonnaks funktsionaalne lugemisoskus ja hea uudis on see, et Eesti õpilased loevad hästi, nad on edukad ja konkurentsivõimelised võrreldes teiste riikide omavanuste noortega. OECD aruanne PISA 2009 tulemustest on välja toonud Eesti teiste parimate haridussüsteemide seas koos niisuguste riikidega nagu Kanada, Island, Holland, Hongkong jt. OECD järgi on edukas see haridussüsteem, kus õpilastel on head saavutused ja kõigil on võrdsed võimalused hariduse saamiseks. Eesti indikaatorid vastavad sellele definitsioonile.
  • Laen...
    Pisipilt
    listelement.badge.dso-type Kirje ,
    PISA 2012-Eesti tulemused
    (INNOVE, 2013) Tire, Gunda; Lepmann, Tiit; Jukk, Hannes; Puksand, Helin; Henno, Imbi; Lindemann, Kristina; Kitsing, Maie; Täht, Karin; Lorenz, Birgy
    PISA mõõdab 15-aastaste õpilaste teadmisi ja oskusi kolmes valdkonnas: matemaatikas, funktsionaalses lugemises ja loodusteadustes. Uuringuga mõõdetakse põhihariduse omandamisega lõpusirgele jõudnud õpilaste teadmisi ja oskusi. Sellega hinnatakse, kuidas õpilased on võimelised õpitut üldistama ja oskusi igapäevaelus rakendama. PISA tulemused annavad objektiivse võrdluspildi Eesti ja teiste riikide põhihariduse taseme kohta. PISA 2012 uuringus osales 510 000 õpilast 65 riigist. Eestist osales uuringus peaaegu pool kõigist 15-aastastest õpilastest ehk 5867 õpilast. 2012. a uuringu peamine hindamisvaldkond oli matemaatika, väiksemas mahus hinnati lugemist, loodusteadusi.
  • Laen...
    Pisipilt
    listelement.badge.dso-type Kirje ,
    Rahvusvaheliste võrdlusuuringute TIMSS 2003 ja PISA 2006 õppetunnid
    (2010) Henno, Imbi
    "Kogumiku eesmärgiks on pakkuda loodusteaduste ja matemaatika õpetajakoolituse üliõpilastele ning aineõpetajatele ülevaadet, millistes ainealaste teadmiste ja oskuste valdkondades on rahvusvahelises võrdluses Eesti põhikooli õpilastel hea tase ning milliseid teadmisi, oskusi ning hoiakuid tuleks enam edendada. Samuti esitatakse metoodilised põhimõtted ja aineõpetuslikud prioriteedid, mida tähtsustatakse nüüdisajal rahvusvahelisel tasemel ning mis moodustavad ka uuringute (TIMSS 2003, PISA 2006) raamistiku. Esitatav ülevaade pakub tuge matemaatika ja loodusainete õppe parendamiseks ja edendamiseks ning aitab kaasa uute riiklike õppekavade rakendamisele."
  • Laen...
    Pisipilt
    listelement.badge.dso-type Kirje ,
    Ülevaade aineõpetajate ja koolijuhtide veebiküsitlusest “Uutest riiklikest õppekavadest lähtuv kooliõppekavade arendus ja rakendamine”
    (2012) Henno, Imbi; Granström, Signe
    Seoses uue põhikooli riikliku õppekava ja gümnaasiumi riikliku õppekava vastuvõtmisega on tekkinud vajadus seirata kooliõppekavade arendamise ja rakendamise küsimusi. Õppekava uuringutega on võimalik saada tagasisidet uute riiklike õppekavade lähteülesandes püstitatud eesmärkide (nagu õppija areng ja õppimine; õpilase koormuse ja koolist väljalangevuse vähendamine; hariduslike erivajadustega (sh andekate) laste tõhusam arendamine; õpikeskkonna parendamine; lõimingu suurendamine jne.) saavutamise problemaatikast, fikseerida kooliõppekava- ja ainekavaarenduse peasuunad, selgitada välja nii parimad praktikad kui ka probleemid ning edaspidiseks koolide ja õpetajate nõustamistööks vajaminev info.

DSpace tarkvara autoriõigus © 2002-2025 LYRASIS

  • Teavituste seaded
  • Saada tagasisidet