Browsing by Author "Henno, Liisi"

Filter results by typing the first few letters
Now showing 1 - 2 of 2
  • Thumbnail Image
    Item
    Inimese papilloomiviiruse tüüp 18 DNA replikatsiooni ja oligomerisatsiooni jälgimine U2OS rakkudes lühiajalise replikatsiooni tingimustes
    (Tartu Ülikool, 2013) Henno, Liisi; Ustav, Ene, juhendaja; Orav, Marit, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond; Tartu Ülikool. Molekulaar- ja rakubioloogia instituut
  • Thumbnail Image
    Item
    Study of the human papillomavirus genome replication and oligomer generation
    (2017-10-30) Henno, Liisi; Ustav, Mart, juhendaja; Ustav, Ene, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
    Papilloomiviirused on kaheahelalise DNA genoomiga viirused, mis on ülimalt liigi- ja koespetsiifilised ning nakatavad imetajate, lindude ja roomajate epiteelkoes paiknevaid keratinotsüüte. Inimese papilloomiviirused (HPV-d) on populatsioonis laialt levinud patogeenid, millega nakatumisel kaasneb enamjaolt epiteeli healoomuliste vohandite tekkimine (tüükad, papilloomid). Mõningad HPV tüübid võivad põhjustada ka halvaloomuliste kasvajate teket. Inimese papilloomiviiruse poolt põhjustatud emakakaelavähk on kolmas enimlevinud vähk naistel, mistõttu selle valdkonna uuringud on väga olulised. Käesolevas doktoriväitekirjas uurin HPV18 DNA lühiajalise paljunemise käigus tekkivaid multimeerseid viiruse molekule, mis sisaldavad tandemina mitut viiruse genoomi koopiat (oligomeerid). Seda, et replikatsiooni käigus moodustab HPV oligomeere, märgati juba üle 30 aasta tagasi, aga nende tekkepõhjused on seni teadmata. Üks võimalik oligomeeride tekkepõhjus oleks see, et HPV-de puhul kasutatakse ühe multimeeri paljundamiseks vaid ühte replikatsioonikompleksi (oligomeeris on aktiivne ainult üks replikatsiooni alguspunkt), mis tähendab, et väheste rakuliste ja viiruslike valkude abil saab paljundada suurt arvu HPV genoome. See võimaldab ära hoida või edasi lükata HPV tuvastamist peremeesraku immuunsüsteemi poolt. Mitmedimensionaalseid geelelektroforeese on läbi viia keerukas ja veelgi keerukam on analüüsida tulemusi. Selletõttu annan käesolevas töös ülevaate, kuidas analüüsida ja tõlgendada kahe- ja kolmedimensionaalsest agaroos-geelelektroforeesist (2D ja 3D AGE) saadud tulemusi. Näitan rakendades 2D ja 3D AGE, et HPV kasutab vähemalt kahte eri replikatsioonimehhanismi genoomi paljundamiseks ja seega ka oligomeeride moodustamiseks.