Sirvi Autor "Hillep, Merle" järgi

Tulemuste filtreerimiseks trükkige paar esimest tähte
Nüüd näidatakse 1 - 2 2
  • Pisipilt
    listelement.badge.dso-type Kirje ,
    Agressiivsuse, viha ja vaenulikkuse seosed põhikooliõpilaste keskmiste hinnetega haridusliku stratifikatsiooni võimaliku indikaatorina
    (Tartu Ülikool, 2012) Hillep, Merle; Luuk, Aavo, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
    Käesolevas töös uuriti põhikooli õpilaste agressiivsuse, viha ja vaenulikkuse seoseid õpilase keskmise hindega. Töös kasutati juhendaja poolt välja töötatud Pahameeleküsimustikke, millega mõõdeti kokku 10-l alaskaalal õpilaste agressiivsuse, viha ja vaenulikkuse näite 5-astmelist Likerti skaalat kasutades. Analüüsi tulemusel selgus, et kõrgemate viha ja agressiivsuse näitudega õpilaste keskmine koolihinne on madalam ning noormeeste agressiivsuse tase on neidude omast kõrgem. Eelnevast ei saa järeldada, et negatiivne afektiivsus ja madal õppeedukus tekitavad sotsiaalse stratifikatsiooni, kuid nende roll stratifikatsiooni võimalike indikaatoritena väärib tähelepanu ja edasiuurimist.
  • Pisipilt
    listelement.badge.dso-type Kirje ,
    Intellektipuudega noorte enesehinnang
    (Tartu Ülikool, 2015) Hillep, Merle; Pullmann, Helle, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
    Eestis puuduvad teadaolevalt intellektipuudega inimestel läbiviidud uuringud nende enesehinnangu mõõtmiseks. Üheks põhjuseks on tõenäoliselt raskused mõõtevahenditega. Käesoleva töö eesmärgiks oli intellektipuudega noortele sobivate hindamisvahendite kohandamine ja nende psühhomeetriline analüüs. Uuringus osales 23 kerge–mõõduka intellektipuudega inimest vanuses 20–40 aastat (m = 24.5, SD = 4.7) ja nende eakaaslastest normintellektiga koolinoored, kes täitsid enesehinnangu (RSES-C, VASES), üldvõimekuse (Raven SPM), heaolu (WHO-5) ja isiksuse (EBFQ-C) testid. Tulemustest selgus, et nii RSES-C kui VASES testidega hinnatud üldise enesehinnangu tasemed olid intellektipuudega noortel oluliselt kõrgemad võrreldes taustgrupiga. Intellektipuuetega noorte enesehinnangu mõõdikute psühhomeetrilised näitajad olid suhteliselt madala sisereliaablusega ja enesehinnangu skaalade tulemused olid omavahel oluliselt positiivselt seotud. Lisaks selgus, et noorte päevakeskuse juhendajate poolt antud temakohased hinnangud ei langenud kokku noorte enda hinnangutega oma enesehinnangule.