Browsing by Author "Himma-Kadakas, Marju"
Now showing 1 - 2 of 2
Results Per Page
Sort Options
Item Ajakirjandusžanrite muutumise tendentsid. Uudisžanri muutumine ajalehe Postimees näitel(Tartu Ülikool, 2010) Himma-Kadakas, Marju; Harro-Loit, Halliki, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituutItem Skill performance of Estonian online journalists: assessment model for newsrooms and research(2018-05-07) Himma-Kadakas, Marju; Harro-Loit, Halliki, juhendaja; Kõuts-Klemm, Ragne, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkondSelle doktoritöö eesmärk on kaardistada oskused ja pädevused, mida veebiajakirjanikud oma töös kasutavad. See eesmärk jaguneb kolmeks alameesmärgiks: 1) uurida, milline on ajakirjanike ootus ja tegelik praktika ajakirjanike oskuste ja pädevuste rakendamisel tööprotsessis; 2) anda ülevaade oskuste sobituvusest tööprotsessiga; 3) kaardistada oskused ja pädevused, mis on spetsiifilised veebiajakirjandusele. Publikatsioonide eesmärgid, uurimisküsimused ja uurimismeetodid eraldi on erinevad, kuid neist moodustavad ühisosa ajakirjanduslikud oskused ja pädevused ning nende rakendamine tööprotsessis. Kuigi doktoritöö raames tehtud uuringute artiklid ei lähtunud ühest ja samast teoreetilisest lähenemisest, raamistab need ühtseks käsitluseks Derek Layderi sotsiaalsete domeenide teooria. See võimaldab mõtestada inimestevahelise kommunikatsiooni ning tehnoloogilise muutuse mõju tööpraktikatele. Doktoritöö osaks olevatest uuringutest selgus vastuolu ootuste ja praktika vahel. Ajakirjanikud (pidades nende all silmas toimetajaid ja reportereid) eeldavad, et veebiajakirjanikud on paljuoskuslikud, samas igapäevatöös rakendatakse väga väheseid oskusi (II ja III uurimus). Tööprotsessides domineerib konstrueeritud ajasurve – enamikul erinevatel aastatel intervjueeritud veebiajakirjanikest oli kohustus “hoida linti” ehk avaldada pidevalt (näiteks iga tunni jooksul üks) artikleid, mida ajakirjanikud nimetavad “ühikuteks”. Samas I uurimuses püüdsime leida, kas ja millise veebiajakirjandusliku sisu eest on üks auditooriumisegment valmis maksma. Teisisõnu – mida auditoorium ootab veebiajakirjanduselt. Muu hulgas selgus, et auditoorium ootab ennekõike sisukat ja põhjalikku käsitlust ning ka sisu, mille loomisel on kasutatud veebi kui platvormi spetsiifikat meisterlikult. Nii ilmnebki I uurimuse vahel vastuolu II ja III uurimuse tulemustega: veebiajakirjanduse toimetused on orienteeritud pidevale ja kiirele sisutootmisele, mis ei soodusta veebispetsiifilise või põhjalikku käsitluse loomist, kuigi auditoorium seda just kõige enam ootab. Siinse doktoritöö üks olulisemaid tulemusi on väide, et valitseb märkimisväärne erinevus selle vahel, milliseid oskusi veebiajakirjanikult eeldatakse ning milliseid oskusi ta tegelikult oma töös kasutada saab. Selle põhjus on toimetuste töökorraldus ja -praktikad. Peamine põhjus, miks veebiajakirjanikud saavad kasutada vaid piiratud hulka oskusi, on ajasurve ja nõuded avaldada pidevalt “ühikuid”. Tööpraktikad kanduvad edasi toimetuste vahel, mis omakorda teeb toimetused oma töökorralduselt ja -praktikatelt küllalt sarnaseks. Siinse töö üks väide on, et veebiajakirjanduses on võimalik rakendada mitmekülgseid ajakirjanduslikke, kuid ka tehnilisi ja teemavaldkonnale spetsiifilisi oskusi. Selleks, et kasutada veebi kui tehnilise platvormi võimalusi täiel määral, on vaja kasutada märkimisväärselt suuremat oskuste ja pädevuste paletti kui näiteks televisioonis, raadios või ajalehes. Kuid veebiajakirjanduses saab teha tööd ka nii, et ajakirjanduslikke oskusi kasutatakse väga piiratult ning see sõltub toimetuse toimetuslikest juhtimisotsustest ja ressursijaotusest. Selleks, et hinnata, milliseid oskusi konkreetses veebitoimetuses esineb ja milliseid rakendatakse, töötasin välja oskuste ja pädevuste hindamise mudeli, mida saab kasutada nii veebitoimetajate oskuste hindamisel kui ka edasistes teadusuuringutes.