Browsing by Author "Hint, Helen"
Now showing 1 - 10 of 10
- Results Per Page
- Sort Options
Item Building a database of academic text: challenges and solutions(Tartu Ülikool, 2023-06-05) Leijen, Djuddah A.J.; Hint, Helen; Lemendik, Helena; Kirsipuu, MarleenItem Determining Stance in Estonian, Latvian, and Lithuanian Academic Writing. Implications and Directions(Tartu Ülikool, 2023-02-19) Hint, Helen; Lemendik, Helena; Ruskan, Anna; Egle, Baiba; Johansson, Christer; Groom, Nicholas; Leijen, Djuddah A.J.Item Estonian academic text: A systematic overview of the current evidence-based knowledge(2021-10-07) Hint, Helen; Leijen, Djuddah A. J.; Jürine, AnniItem From full phrase to zero: a multifactorial, form-specific and crosslinguistic analysis of Estonian referential system(2021-09-17) Hint, Helen; Pajusalu, Renate, juhendaja; Kaiser, Elsi, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkondKõneldes peame ikka nimetama olendeid, asju ja muid entiteete, kes kõnealustes tegevustes osalevad. Entiteedile edukalt osutamiseks tuleb valida suhtlussituatsioonis sobiv viitevahend (sõna või fraas, nt üks õun, laps, see, ta), et kuulajal oleks lihtne sõnumit mõista. Tunnetuse ja keele seoseid uurivaid keeleteadlasi huvitab, millistest teguritest sõltub viitevahendi valik kindlas kontekstis. Doktoritöös ongi vaatluse all tüüpilised eesti keele viitevahendid, et välja selgitada, millised tegurid mõjutavad viitevahendi valikut. Analüüsitav andmestik hõlmab nii suulist kui kirjalikku keelekasutust ja nii katseliselt kogutud kui loomulikku teksti. Doktoritööst selgub, et eri viitevahendite kasutusmustrite selgitamiseks on kasulik lähtuda viitefraasi kitsamast tüübist ja ühtlasi mitmest tegurist korraga. Need tegurid võivad olla tähenduse või kasutuskonteksti põhised. Näiteks on isikulise asesõna ta kasutus tavaline, kui referent on elus, näitava asesõna see esinemine on aga seotud referendi mainimiskorraga ja eelmise mainimise kaugusega. Teisalt võivad tegurid olla grammatilised, näiteks nullviitamine (ø sõi õuna) on eesti keeles seotud lausetüübi, lauseliikme ning käändega. Grammatika- ja tähendustasandi tunnused võivad ka kombineeruda, näiteks näeme seda määramata (üks poiss) ja määratud (see poiss) fraaside valikut mõjutavate tegurite komplektis. Doktoritöös on eesti viitevahendite süsteemi kõrvutatud soome ja vene keele omaga. Selgub, et nendes keeltes on eri tüüpi viitevahendite kasutussagedused sarnased, kuid märgatavalt erinevad on grammatikasüsteemis sarnase nimega viitevahendite (nt näitavate asesõnade) funktsioonid. Sarnase viitevahendi valikut mõjutavad keeltes erinevad tegurid ja sarnased tegurid võivad avaldada mõju erinevatele viitevahenditele. Seega toetuvad eri keelte kõnelejad erinevatele viitamispraktikatele, mida kujundavad keele grammatika, eri vahendite kasutussagedus üldiselt ning kõnesituatsioon ja kontekst.Item Kas eestikeelsest magistritööst tasub otsida IMRAD-struktuuri?(2021-12-02) Hint, Helen; Lemendik, HelenaItem Kes ja miks peaks oskama akadeemilise väljendusoskuse oskussõnu(Tartu Ülikool, 2022-10-11) Hint, Helen; Lemendik, HelenaItem Metadiscourse can be found everywhere, also in Estonian academic text(2022-05-13) Hint, Helen; Lemendik, Helena; Tragel, Ilona; Teiva, Nele Karolin; Leijen, Djuddah A.J.Item Perspectives from the academic writing community on the impact of Generative AI: a discussion(Tartu Ülikool, 2023-04-28) Leijen, Djuddah A.J.; Hint, Helen; Lemendik, HelenaItem Protsessikeskse kirjutamise kasulikkusest gümnaasiumiõpilaste kirjaliku tekstiloome oskuse kui suhtluspädevuse ühe komponendi arendamisel(Tartu Ülikool, 2022) Hint, Helen; Jürine, Anni; Pedaste, Margus, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Haridusteaduste instituutItem Revealing Master’s theses structures using Machine Learning Methods(Tartu Ülikool, 2022-09-30) Susman, Margaux; Hint, Helen; Šinkūnienė, Jolanta; Leijen, Djuddah A.J.