Sirvi Autor "Holm, Sille, juhendaja" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 2 2

Hermetia illucens (L.) (Diptera, Stratiomyidae) bioloogia ja rakenduslik potentsiaal
(Tartu Ülikool, 2018) Reila, Artur; Holm, Sille, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Zoloogia osakond
Rearing density effects on a commercially important insect species
(2024-07-15) Opare, Leonard Owuraku; Esperk, Toomas, juhendaja; Holm, Sille, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Putukate kasutamine toidu ja söödana on viimasel ajal pälvinud järjest rohkem tähelepanu kui jätkusuutlik alternatiiv traditsioonilisele loomakasvatusele. Kuna putukate töönduslik tootmine on alles kujunemisjärgus, vajab kasvatusmetoodikate optimeerimine rohkeid lisauuringuid. Elukäiguteooria aitab mõista organismide keerukaid elutsükleid ja elukäiguomaduste evolutsiooni muutuvas keskkonnas. Piiratud ressursside tõttu on elukäiguomadused, sageli omavahel lõivsuhetes. Sellistel suhetel on määrav mõju organismide kasvule, paljunemisele ja elumusele erinevates keskkondades. Liigikaaslaste asustustihedusel kasvukeskkonnas on suur mõju putukate elukäigu kujundamisel. Kõrge vastsete asustustihedus viib reeglina väiksemate kehamõõtmete, kõrgema suremuse ja kas lühema või pikema vastseperioodini. Doktoritöös läbiviidud katsete tulemused näitavad, et optimaalsed tingimusedogakärblase Hermetia illucens (BSF) vastsetele on madal asustustihedus ja temperatuur umbes 27 °C. Nendes tingimustes kasvavad ogakärblased suuremaks, arenevad kiiremini ja nende keha on kõrgema rasvasisaldusega. Kõrge asustustihedus küll tugevdab immuunvastust, kuid viib ka kehamõõtmete vähenemise ja arenguaja pikenemiseni. Vastsetiheduse mõju BSF elukäigule sõltus temperatuurist, seenpatogeenist ja substraadi tüübist. Doktoritöö tulemused näitavad, et BSF-i puhul võib fermentatsioon lisaks otsestele positiivsetele mõjudele toidu omastamisel aidata ka leevendada kõrge vastsetiheduse negatiivseid mõjusid. Teisalt sõltub fermentatsiooni tõhusus substraadi tüübist ja teistest keskkonnatingimustest. Doktoritöö toob esile vajaduse pidada silmas ja hallata putukate kasvatamisel mitmeid keskkonnategureid samaaegselt. Nende interaktsioonide mõistmine võimaldab tootjatel optimeerida keskkonnatingimusi putukavastsete masskasvatamiseks. See omakorda loob eeldused söögiks ja söödaks kasvatatavate putukate toodangu suurendamiseks ning tootmise tõhustamiseks.