Sirvi Autor "Indermitte, Ene" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 1 1

Exposure to fluorides in drinking water and dental fluorosis risk among the population of Estonia
(2010-07-30) Indermitte, Ene
Doktoritöö eesmärgiks oli analüüsida joogivee fluoriidisisalduse regionaalseid erinevusi Eestis, määrata elanike ekspositsioon joogivee erinevale fluoriidisisaldusele ning hinnata joogivee liigsest fluoriidisisaldusest tulenevat hambafluoroosi riski Eesti oludes. Töös lähtuti nelja-astmelisest terviseriski hindamise mudelist ning andmete saamiseks viidi läbi kaks spetsiaalset uuringut. Joogivee proovid võeti kõikidest ühisveevärkidest, kus oli vähemalt 100 tarbijat (735 veeproovi). Fluoriidisisaldus määrati kolorimeetriliselt SPADNS-meetodil. Elanike ekspositsiooni määramiseks lingiti fluoriidiuuringu andmed veetarbijate arvuga veevärkide kaupa. Uuring hõlmas 94% ühisveevärgi tarbijatest ja 78% Eesti rahvastikust. Hambafluoroosi levimuse ja joogivee fluoriidisisalduse seose hindamiseks (doosi-vastuse suhe) viidi läbi retrospektiivne uuring Tartu linna kuues eri piirkonnas, kus joogivee fluoriidisisaldus oli erinev. Joogivee fluoriidisisaldus Eestis varieerub suurtes piirides: 0,05 kuni 6,95 mg/l. Fluoriidisisaldus sõltub kasutatavast veekihist, regioonist ja seguvee kasutamisest veevärkides. Suurema fluoriidisisaldusega vesi pärineb Siluri-Ordoviitsiumi veekihist, mis on Pärnu ja Lääne maakonnas sageli ainsaks joogiveeallikaks. Fluoriidirikas vesi on ka Kesk-Alam-Devoni-Siluri veekihis, mida kasutatakse Kesk-Eestis. Eesti elanike joogiveekaudne fluoriidiekspositsioon varieerub suurtes piiri¬des ning sõltub veeallikast ja paikkonnast. Optimaalse fluoriidisisaldusega (0,5–1,5 mg/l) vett tarbib vaid 38,1% uuringurahvastikust. Samal ajal on fluoriidivaesele (<0,5 mg/l) veele eksponeeritud üle poole (57,8%) uuritutest. Fluoriidivaene on joogivesi Võru, Põlva ja Valga maakonnas. Joogivee normist suuremale fluoriidisisaldusele (>1,5 mg/l) on eksponeeritud 42 571 (4,1%) isikut, kes elavad peamiselt Pärnu, Lääne, Rapla ja Tartu maakonnas. 12-aastaste koolilaste retrospektiivne uuring Tartus näitas, et hambafluoroosi levimus oli keskmiselt 30,2%, enamikul juhtudest esines fluoroosi kerge vorm. Hambafluoroosi levimuse ja joogivee fluoriidisisalduse vahel saadi tugev seos: r = 0,93. Eesti elanike joogivee liigsest fluoriidisisaldusest tulenevat terviseriski hinnati šansside suhtena ekspositsiooni neljas intensiivsuse kategoorias maakondade kaupa. Teades joogivee tarbijaid maakonniti fluoriidiekspositsiooni intensiivsuse järgi, on võimalik igas maakonnas ja iga veevärgi puhul hinnata, kui suur on hambafluoroosi haigestumise tõenäosus, mis tuleneb joogivee fluoriidisisalduse piirnormi ületamisest.