Sirvi Autor "Irdt, Kadri" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 2 2

listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Eesti keskaegse populatsiooni struktuur vana DNA vaatevinklist
(Tartu Ülikool, 2020) Irdt, Kadri; Saag, Lehti, juhendaja; Tambets, Kristiina, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Molekulaar- ja rakubioloogia instituut
Rändamine on inimestele läbi aegade omane olnud. Üheks näiteks sellest on sakslaste saabumine Eestisse keskajal ristiusustamise käigus. Eesti keskaegset rahvastikku on uurinud muuhulgas arheoloogid ja ajaloolased, kuid geneetiliselt on see periood seni kirjeldamata. Käesolevas töös uuriti keskaegse Eesti geneetilist struktuuri. Selleks eraldati DNA 30 keskaegse indiviidi hammastest. Tulemustest selgus, et keskaegsed eestlased sarnanesid enim tänapäeva uurali keeli kõnelevate populatsioonide ning Eesti pronksi- ja rauaaja populatsioonidega. Lisaks nähti, et Tartu toomkirikusse ja osad Tartu Jaani kirikusse maetud indiviidid olid kõige sarnasemad hoopis tänapäeva lääneeurooplaste, sh sakslastega, mis on kooskõlas arheoloogide ja ajaloolaste teadmistega neisse surnuaedadesse maetutest. Lähemalt vaadati ka nn. „Siberi“ geneetilise komponendi olemasolu keskaegses Eestis – siinsetel nn. sakslastel see praktiliselt puudus, samas kui eestlastel oli see komponent olemas juba rauaajal ning on leitav ka tänapäeva eestlastel. Saadud tulemused annavad esmase ülevaate keskaegse Eesti elanikkonna geneetilisest struktuurist
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Vana DNA proovi kvaliteedi sõltuvus vanusest ja proovile antud visuaalsest hinnangust
(Tartu Ülikool, 2018) Irdt, Kadri; Saag, lehti, juhendaja; Metspalu, Mait, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Molekulaar- ja rakubioloogia instituut
Töös antakse ülevaade vana DNA uuringutest: millistes tingimustes viibinud ja millistest bioloogilistest materjalidest DNA-d on suudetud eraldada. Kõige paremaid endogeense DNA tulemusi saadakse kuivas ja jahedas kliimas olnud proovidest ning parimaks materjaliks on kaljuluu ja hambad. Töö teises pooles analüüsiti Tartu Ülikooli evolutsioonilise bioloogia töögrupi liikmete uuritud hammaste vana DNA tulemusi. Selgus, et nooremates proovides on CT asenduste osakaal väiksem kui vanemates ning endogeense DNA keskmine sisaldus suurem. Visuaalse vaatluse alusel hästi säilinuks nimetatud hammastest saab rohkem endogeenset DNA-d kui halvasti säilinutest.