Sirvi Autor "Isand, Kristina" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 1 1

Natural history of non-functioning pituitary microadenomas and venous thromboembolism in patients with pituitary adenomas and Cushing syndrome
(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2025-09-24) Isand, Kristina; Volke, Vallo, juhendaja; Wass, John Andrew Hall, juhendaja; Pal, Aparna, juhendaja; Tartu Ülikool. Meditsiiniteaduste valdkond
Hüpofüüsi adenoomid on sagedased ajuripatsi eessagara kasvajad, mille levimus võib ulatuda kuni viiendikuni elanikkonnast. Need jagunevad funktsioneerivateks adenoomideks, mis põhjustavad hormonaalset hüpersekretsiooni, ja mittefunktsioneerivateks adenoomideks (NFPA), mis hormoone ei produtseeri. NFPA võib avalduda massiefekti või hormoonpuudulikkusena, kuid sageli leitakse juhuleiuna. Mikroadenoomid (<1 cm) on valdavalt asümptomaatilised ning nende kliiniline kulg on seni olnud vähe uuritud. Cushingi sündroom (CS) on harvaesinev, kuid raske haigus, mis tuleneb pikaajalisest kokkupuutest liigse kortisooliga. Sagedaseim endogeenne põhjus on AKTH-d produtseeriv adenoom (Cushingi tõbi). CS-ga patsientidel on oluliselt kõrgem metaboolsete ja kardiovaskulaarsete tüsistuste ning venoosse trombemboolia (VTE) risk, mis võib olla kümnekordne võrreldes üldpopulatsiooniga ning püsida ka pärast remissiooni. Tromboprofülaktika rakendamine on olnud väga varieeruv, sest ühtsed juhised puudusid. Doktoritöö eesmärk oli hinnata NFPA mikroadenoomide kulgu ning võrrelda VTE riski erinevate hüpofüüsi kasvajate ja CS patsientide seas. Töö tugines kolmele retrospektiivsele kohortuuringule: 459 NFPA patsienti 23 Ühendkuningriigi keskuses; 827 patsienti kolmest Suurbritannia keskusest (107 CS, 502 NFPA, 218 akromegaaliaga); ning 2174 CS patsienti ERCUSYN registrist 26 riigist. Tulemused näitasid, et NFPA mikroadenoomide kulg on üldjuhul healoomuline ja kliiniliselt olulise kasvu risk madal, mistõttu piisab konservatiivsest jälgimisest. CS patsientidel oli VTE risk oluliselt kõrgem kui NFPA või akromegaalia korral, mis viitab vajadusele kasvajatüübipõhisele riskihinnangule. ERCUSYN andmetel oli suurim risk diagnoosimisel ja operatsioonijärgselt, kuid see püsis ka remissioonis. Seetõttu on soovitatav tromboprofülaktika vähemalt kolme kuu jooksul pärast remissiooni saavutamist. Olulise väljundina koostati rahvusvahelise Delphi ekspertpaneeli abil esimene struktureeritud juhend endogeense CS tromboprofülaktikaks, mis täidab senise tühimiku ja toetab arstide otsuseid riskipõhise ravi rakendamisel.