Sirvi Autor "Ivanova, Larisa" järgi

Tulemuste filtreerimiseks trükkige paar esimest tähte
Nüüd näidatakse 1 - 1 1
  • Pisipilt
    Kirje
    Design of active compounds against neurodegenerative diseases
    (2020-07-14) Ivanova, Larisa; Karelson, Mati, juhendaja; Tammiku-Taul, Jaana, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
    Neurodegeneratiivsed haigused on tänapäeval kujunenud keskseks meditsiiniliseks ja sotsiaalseks probleemiks. Ühest küljest on selle põhjuseks haigustega kaasnevad rasked füüsilised ja vaimsed puuded ning mõjusate ravimeetodite puudumine. Teisalt on valdav enamus neurodegeneratiivseid haigusi seotud vananemisega. Oodatava eluea märkimisväärne pikenemine on põhjustanud patsientide arvu olulist kasvu. Üks peamisi takistusi neurodegeneratiivsete häirete jaoks radikaalsete ravimeetodite leidmisel on uute ravimite väljatöötamise protsessi pikkus ja kulukus. Viimase kümnendi jooksul on aga molekulaarse modelleerimise ja tehisintellekti arvutusmeetodite kaasamine võimaldanud märkimisväärselt lühendada nii uute ravimite väljatöötamiseks kuluvat aega kui ka maksumust. Käesolevas väitekirjas rakendati mitmesuguseid arvutipõhiseid ravimite otsimise meetodeid uute potentsiaalsete aktiivsete keemiliste ühendite väljatöötamiseks neurodegeneratiivsete haiguste raviks. Kaasaegsete arvutikeemia molekulaarsildamise ja molekulaardünaamika meetodite abil sõeluti virtuaalselt suuri keemiliste ühendite andmebaase, leidmaks neurodegeneratiivsete haigustega seotud valkudele toimivaid aineid. Nii tehti kindlaks rida uusi looduslikke ühendeid, mis toimivad erinevate ensüümvalkude inhibiitoritena, aga ka uudne ühend, mis toimib efektiivselt samaaegselt kahele Alzheimeri tõvega seotud valgule. Üks peamisi neurodegeneratiivsete haiguste tekke põhjusi on nn närvikasvufaktorite puudulikkus neuronites. Seetõttu on väga huvitavaks ja perspektiivseks suunaks keemiliste ühendite leidmine, mis käituksid analoogselt nende faktoritega ning kaitseks närvirakke suremise eest. Käesoleva töö käigus uuriti erinevate arvutusmeetodite abil põhjalikult ühe taolise närvikasvufaktori (gliia närvikasvufaktor GDNF) toimemehhanismi ning ennustati seda faktorit imiteeriv aktiivne ühend. Kuigi selle eksperimentaalselt mõõdetud neuroneid kaitsev toime ei vasta veel ravimitele esitatavatele nõutele, on siiski tegemist esimese sellelaadse ühendiga maailmas, mille alusel oleks võimalik välja arendada täiesti uut tüüpi ravimeid nii Parkinsoni kui ka Huntingtoni tõve raviks