Browsing by Author "Ivask, Merilen"

Filter results by typing the first few letters
Now showing 1 - 1 of 1
  • Thumbnail Image
    Item
    Teaching English to students with attention deficit hyperactivity disorder (ADHD)
    (Tartu Ülikool, 2015-06-12) Ivask, Merilen; Rein, Eva, juhendaja; Tartu Ülikool. Inglise filoloogia osakond; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond
    Kaasav hariduspoliitika, häirete diagnostika paranemine ja teadlikkuse tõus on suurendanud vajalikkust õpetaja valmisolekuks õpetada ATH diagnoosiga lapsi. Käesolev magistritöö uurib inglise keele õpetamise spetsiifikat ATH-ga õpilaste õpetamisel. Valdav enamus ATH-ga õpilastest omandavad haridust tavakoolides. Seega on vajalik, et tavakoolide õpetajad omavad teadmisi ATH-st ja erivajadustega õpilaste õpetamisest. Erinevad uurimused näitavad, et Eesti õpetajate teadmised ATH-st ja ATH-ga õpilaste õpetamisest on piiratud, seega on ATH-ga õpilaste õpetamise teema aktuaalne. Töö teoreetilises osas antakse teemakohase kirjanduse abil ülevaade ATH sümptomitest ja nende erinevustest poiste ja tüdrukute puhul, ATH-ga õpilaste käitumise eripäradest, ATH põhjustatud raskustest õppimisel ning inglise keele õpetamisest ATH-ga õpilastele. Töö empiirilises osas käsitletakse kvalitatiivse uurimise meetodit, esitatakse läbiviidud uurimuse tulemused ning analüüsitakse neid. Selgitamaks, kuidas õpetatakse inglise keelt ATH-ga õpilastele Eestis, viidi läbi poolstruktureeritud intervjuud kolme inglise keele õpetajaga, kes õpetavad ATH diagnoosiga õpilasi. Saadud tulemusi võrreldi samal teemal varem läbiviidud uurimuste tulemustega. Läbiviidud intervjuude põhjal selgus, millised on ATH tunnused, milliseid käitumuslikud ja hariduslikud erivajadused on nendest tunnustest tingitud ning kuidas efektiivselt inglise keelt ATH-ga lastele õpetada. Respondentide vastuste põhjal selgusid tulemuslikud ja mittetulemuslikud meetodid ning tähelepanu väärivad aspektid ATH puhul. Tulemustest selgus, et meetodi efektiivsus või ebaefektiivsus sõltub paljuski ATH-ga õpilaste meeleolust, emotsionaalsest laetusest, erinevatest ärritajatest ja kaaslaste käitumisest. Seega on oluline arvestada, et ATH-ga õpilase õpetamisel ei saa lähtuda ainekesksusest, vaid ATH-ga õpilase puhul peab arvestama tervikliku lähenemisega, mis aitab õpilasest kujundada väärtusi hindavat komplekssete sotsiaalsete oskustega indiviidi. Respondendid rõhutasid, et õpetamiseks on oluline omada õpilase käitumise ja klassi haldamise võtteid. Inglise keele õpetamiseks ATH-ga õpilastele puuduvad spetsiifilised meetodid. Siiski on olemas toimivad strateegiad ja meetodid, mis enamasti töötavad. Õppemeetodi valiku puhul lähtutakse ATH-ga õpilastest (ja nende meeleolust) ning õpieesmärkidest. Tulemustest lähtuvad soovitused inglise keele õpetajatele on esitatud arutelu järel. Kokkuvõtteks võib öelda, et vaatamata valimi väiksusele saavutati andmete küllastumine, mis annab alust oletada, et ATH-ga õpilastele inglise keele õpetamise puhul on antud ülevaade tähtsaimatest aspektidest ja inglise keele õppimist toetavatest meetoditest.