Sirvi Autor "Järvekülg, Madis" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 3 3

listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Meediapoliitika olukorra ja arengusuundade uuring
(Tartu Ülikool, 2019) Kõuts-Klemm, Ragne; Harro-Loit, Halliki; Ibrus, Indrek; Ivask, Signe; Juurik, Marten; Jõesaar, Andres; Järvekülg, Madis; Kauber, Sten; Koorberg, Väino; Lassur, Silja; Loit, Urmas; Tafel-Viia, Külliki
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Muusikakriitika väärtushoiakud Eesti trükiajakirjanduses
(Tartu Ülikool, 2016) Järvekülg, Madis; Lauristin, Marju, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Käesoleva magistritöö eesmärk on uurida muusikakriitika väärtushoiakuid Eesti trükiajakirjanduses ning selgitada, kuidas need kultuuriväljal suhteid organiseerivad. Töö põhineb kaheksa Eesti ajakirjandusväljaande kolme kuu materjali kvalitatiivsel sisuanalüüsil. Valimisse kuuluvad täielikult riigi poolt rahastatud Sihtasutuse Kultuurileht väljaanded Sirp, Teater.Muusika.Kino ja Muusika, üldlehed Postimees, Eesti Päevaleht ja Eesti Ekspress ning kultuuriväljaanded Müürileht ja KesKus. Kõnealune töö lähtub väärtushoiakute tuvastamisel nii klassikalisest esteetikateooriast (Immanuel Kant) kui ka muusikaesteetika vanematest ja uuematest käsitlustest (Roger Scruton), aga selle teoreetiliseks keskmeks on kultuurisotsioloog Pierre Bourdieu maitse- ja väljade teooria ning temast inspireeritud muusikasotsioloogide uurimistöö (Simon Frith, Motti Regev jt). Toetudes magistritöö autori bakalaureusetööle (Järvekülg 2012) ning värsketele Eesti kultuuriajakirjanduse uuringu tulemustele, kinnitab antud töö, et Eesti trükiajakirjanduse muusikakriitikat võib vastavalt eelistatud kajastamiseks valitud objektidele vaadelda polariseerununa: Sihtasutuse Kultuurileht väljaannetes domineerib klassikalise muusika kajastus kontserdiarvustuse vormis ning ülejäänud väljaannetes popmuusika kajastus plaadiarvustuse vormis. Tulemustest selgub, et Sihtasutuse Kultuurileht väljaannete muusikakriitikas avalduvad positiivsed väärtused nagu professionaalsus, romantiseeritud „kunst kunsti pärast” ideoloogia, traditsioon ja haridus, mille kaudu ilmnevad ringkonnale omane institutsionaalne hoiak, universaalse „õige” taotlus ning ka otsesed negatiivse alatooniga vastandused nii-öelda kommertsialiseerunud massimuusikaga laiemal muusikaväljal. Üldlehtede, Müürilehe ja KesKusi muusikakriitika baseerub eelkõige aga individualiseeritud, eneseväljenduslikul, personaalselt seostatud käsitlusel, mis on selle grupi läbiv hoiak. Ka nende väljaannete puhul võib leida ühiseid väärtusi, mis on organiseeritud näiteks autentsuse või originaalsuse ümber, aga mida ei pruugita näha üheselt läbi positiivse või negatiivse hinnangu. Kõikvõimalike hierarhiate loomine aga ei välju seejuures popmuusikavaldkonnast. Sellest võib järeldada, et riigi poolt toetatud väljaannete autorid teadvustavad oma teatavat kõrgemat staatust kultuuriväljal ning tunnetavad, et see on traditsiooniliselt madalamaks peetud muusikavormide poolt ohustatud. Eeltoodu alusel sobiks intervjuude abil edasi uurida seda, kuidas suhtuks kultuuriväljal tegutsevad professionaalid popmuusika eri vormide võimalikku legitimatsiooni riiklikult rahastatud kultuuriväljaannetes ja ühiskonnas laiemalt. Enne seda peaks aga tuvastama, mida erinevates klassikasfäärides tegutsevad inimesed popmuusikana tajuvad ja mida selle juures väärtustavad.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Piiri konstrueerimine ajakirjanduses klassikalise ja popmuusika vahel Sirbi ja Areeni näitel
(Tartu Ülikool, 2012) Järvekülg, Madis; Lauristin, Marju, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituut
The purpose of this bachelor thesis titled „Construction of Borders between Classical and Pop Music. The Case of Sirp and Areen” is to analyze differences between the musical writings in two weekly cultural Estonian newspapers of which state-funded Sirp is presumably focusing on classical music and Eesti Ekspress´ culture addition Areen focusing on pop music. Main idea is to find out if music journalism in Estonia differentiates classical music as something “high” and pop music as something “low” and therefore applies to the modernist approach on music or not. The work is based on classic theoretical writings by Pierre Bourdieu and Theodor Adorno as well as more recent postmodernist works by Herbert J. Gans or Estonian publicists on music classification. The key question of this paper goes as follows: How Sirp and Areen construct the border between classical and pop music? This problem is examined by qualitative text analysis using elements of grounded theory. Sample includes all music-themed articles of January and two earliest issues of February 2011 from Sirp and Areen. It is supported by two interviews with music editors from both newspapers. Author tries to analyze attitudes toward border-building or –braking in music, different viewpoints on music, the style of writing and compare those aspects between two substantially different newspapers. Prior to that a small-scale quantitative analysis is added. Results of this research show that there were very few articles in Sirp involved with pop-music and only couple of articles in Areen about classical music. Authors in Sirp show up for their extensive academic education on music. It was difficult to detect different viewpoints from creator to consumer in every phrase of the articles because they were often mixed in one sentence. In Areen music is more viewed in the context of commercialization and distribution and in Sirp the context of musical performance itself, interpretation is common. That’s because majority of the articles in Areen were record reviews and concert reviews dominated in Sirp. CD, a record, is clearly more observable as a product of consumer society than a concert. Object, that is reviewed, creates that difference. When writing about creation, the essence of the musical pieces, authors in Areen stylistically tended to be less formal, slang and colloquialism was often used. Selfexpression as a motive for writing seems more important in Areen than in Sirp and it was also supported by interviews´ results. Border-breaking in music as a topic was also more popular in Areen. The use of words among Sirp authors was often overly expansive. Classical music was referred to as something grandiose, monumental, deep etc. Although there was rarely clear, what was being viewed as “low”, such use of words concealedly considers classical music as something “high”. Professionalism was seen quite differently when comparing two newspapers. In Sirp it was linked to musical education and interpretation, the technical instrument-handling skill, but in Areen it was mostly used to describe the production of music, work in the recording studio. Again, this probably comes from the difference of objects that are reviewed in both newspapers. Still, the main aspect that makes Areen and Sirp different is their dissimilar orientation in music. Classical music by nature is more conservative tied to rules traditions and modernist values, when pop music seems more liberal and pursues more postmodernist values. Undoubtedly, the choice of music reviewed in both newspapers has affected the way music is written about.