Sirvi Autor "Jõgeda, Ene-Ly" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 2 2

GBV-C esinemine, genotüübid ja mõju HIV-1 nakatumisele Eesti süstivate narkomaanide populatsioonis
(Tartu Ülikool, 2013) Jõgeda, Ene-Ly; Huik, Kristi, juhendaja; Avi, Radko, juhendaja; Remme, Jaanus, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond; Tartu Ülikool. Molekulaar- ja rakubioloogia instituut
The influence of coinfections and host genetic factor on the susceptibility to HIV infection among people who inject drugs
(2019-05-09) Jõgeda, Ene-Ly; Lutsar, Irja, juhendaja; Huik, Kristi, kaasjuhendaja; Tartu Ülikool. Meditsiiniteaduste valdkond
Parenteraalne ülekanne on kõige efektiivsem HIV-i ülekandetee. Sellest lähtuvalt peetakse süstivaid narkomaane (SN) üheks kõige haavatavamaks grupiks. SN-de seas läbi viidud uuringud on paljastanud mitmeid isikuid, kes riskikäitumisele vaatamata ei nakatu HIV-ga. Lisaks geneetilistele polümorfismidele võivad HIV-i nakatumist mõjutada ka kaasuvad infektsioonid, mis suurendavad immuunsüsteemi koormust ja võivad seeläbi mõjutada organismi vastuvõtlikkust. Mõned viirused, nt inimese T-lümfotroopne viirus (HTLV) ja inimese pegiviirus (HPgV), avaldavad HIV-le inimese seisukohast kasulikku mõju. Käesoleva uurimustöö eesmärgiks oli HIV-ga kaasuvate infektsioonide (HTLV-1/2, HPgV) ja interferoon-lambda-4 (IFNλ4) geenis paikneva polümorfismi kirjeldamine ning nende mõju hindamine HIV-i nakatumisele. Selleks kaasati 345 SN-i, kontrollgruppidena kasutati terveid vabatahtlikke ja veredoonoreid. HTLV-1/2 määramisel tuvastasime ühe HTLV-2 positiivse SN-i, teised olid HTLV-1/2 negatiivsed. Kõik terved vabatahtlikud olid HTLV-1/2 negatiivsed. HPgV vireemiat esines kolmandikul SN-del, kuid antikehade esinemine oli oluliselt harvem. Tervete vabatahtlike seas oli HPgV vireemia viis korda madalama sagedusega, kuid antikehade sagedus oli sarnane SN-dega (vastavalt 1,7% ja 2,3%). Kõrge HPgV vireemia SN-de seas võib osaliselt tuleneda nende riskikäitumisest, aga ka HIV-i ja teiste infektsioonide poolt tekitatud immuunsüsteemi kahjustustest, mille tulemusena ei suudeta HPgV-st vabaneda ning infektsioon muutub krooniliseks. Madal HPgV antikehade tase võib tuleneda HPgV iseärasustest – vireemiale ei järgne alati antikehade teke ja tekkinud antikehad võivad kaduda. IFNλ4 rs12979860 puhul ei leidnud me seoseid rs12979860 genotüüpide ja HCV-ga nakatumise vahel. Samas, rs12979860 TT genotüübi kandjatel olid ligi kaks korda suuremad šansid olla HIV positiivne. Interaktsioonanalüüs näitas, et TT genotüübi avaldatud mõju vähenes süstimisaja kasvades. Kokkuvõttes on HTLV-1/2 väga harva esinev, mistõttu pole rutiinne testimine HTLV-1/2 suhtes tõenäoliselt kulutõhus. Samas on HPgV SN-de seas sage ning võib mõjutada HIV-i kulgu siin piirkonnas. IFNλ4 rs12979860 mõjutab küll HIV-i nakatumist, kuid jätkuv riskikäitumine vähendab antud polümorfismi mõju suurust.