Sirvi Autor "Jürine, Anni" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 3 3

listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Estonian academic text: A systematic overview of the current evidence-based knowledge
(2021-10-07) Hint, Helen; Leijen, Djuddah A. J.; Jürine, Anni
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Protsessikeskse kirjutamise kasulikkusest gümnaasiumiõpilaste kirjaliku tekstiloome oskuse kui suhtluspädevuse ühe komponendi arendamisel
(Tartu Ülikool, 2022) Hint, Helen; Jürine, Anni; Pedaste, Margus, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Haridusteaduste instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
The Development of Complex Postpositions in Estonian: A Case of Grammaticalization via Lexicalization
(2016) Jürine, Anni; Habicht, Külli, juhendaja; Tragel, Ilona, juhendaja; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond.
Doktoritöös käsitletakse liitsete funktsioonisõnade – liitkaassõnade ja liitmäärsõnade – kujunemist eesti keeles. Traditsioonilise käsitluse järgi koosneb eesti keele määrsõna kategooria nii liht- kui liittüvelistest sõnadest (juures, seejuures), kuid kaassõnu, eriti tagasõnu on peetud vaid lihttüvelisi üksusi sisaldavaks kategooriaks (maja juures). Töö arendab edasi Habicht ja Penjami (2007) välja pakutud ja Jürine ja Habichti (2013) täpsustatud mudelit, mille kohaselt on eesti keeles tekkimas ka liitsete kaassõnade (alam)kategooria. Seda nähtust vaadeldakse kehaosanimedega seotud fraaside selja taga, käe all, külje all, käe kõrval, kaela peal ja jalge all seas. See on esimene uurimus, kus liitkaassõnastumise probleemi vaadeldakse kvantitatiivselt loomulikus keelekasutuses. Uurimus põhineb materjalil, mis pärineb Eesti suurimast internetikorpusest etTenTen, diakrooniline analüüs põhineb vana kirjakeele korpusel, 19. sajandi tekstide korpusel ning eesti kirjakeele 1890.–1990. a läbilõikekorpusel. Kuna uuritavad fraasid lubavad tänapäeva keeles mitut semantilist ja struktuurilist tõlgendust, oli töö üheks eesmärgiks sõnastada kriteeriumid, mille alusel vabalt kombineeruvat üksust ning liitüksust omavahel eristada, lisaks vaadeldi ka sageduse ja leksikaliseerumise rolli liitkaassõnade kujunemises. Diakroonilises materjalis uuriti eelkõige liitkaassõnastumise etappe ning selle protsessi põhjusi. Uurimuse tulemused näitavad, et liitkaassõnades esineb teatud määral grammatiseerumise formaalseid tunnuseid – ekstensiooni ja dekategoriseerumist, kuid liitüksuse määratlemise olulisim kriteerium on terviktähenduse kujunemine (s.o leksikaliseerumine). Kuigi kõiki uuritud üksusi võib pidada kokkukuuluvateks üksusteks, on sagedasemad neist enam kinnistunud. Samuti on sagedamad üksused üldisema tähendusega ning liitüksustena produktiivsemad, kuid esineb ka erandeid. Diakrooniline analüüs näitas, et määrsõnastumine ei pruugi olla liitkaassõna tekkimisel kohustuslik vaheetapp, võimalik on ka liitkaassõna staatuse eelnemine liitmäärsõnale. Vana kirjakeele materjal osutab asjaolule, et mõned fraasid võivad olla kujunenud saksa keele mõjul tõlkelaenulisel teel. Uurimus aitab selgitada selliste keeleüksuste positsiooni, mis ei sobitu praeguse grammatika kirjelduse järgi eesti keele struktuuri. Töö laiema eesmärgina võib nimetada liitsete funktsioonisõnade kujunemise kirjeldamist peamiselt tagasõnu kasutava keele näitel, mis panustab ka üldisemasse debatti liitkaassõnade tekkimisest ja määratlemisest.