Sirvi Autor "Jürjo, Merilin" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 3 3

listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Agressiivse käitumise ja HTR1B genotüübi seos ELIKTU nooremal kohordil
(Tartu Ülikool, 2016) Jürjo, Merilin; Kiive, Evelyn, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Antud uurimistöö eesmärk on välja selgitada ühe ELIKTU lastel genotüpiseeritud serotonergilist närviülekannet reguleeriva geenivariandi HTR1B rs6296 (serotoniini 1B retseptorit kodeeriva geeni polümorfism) seost ja võimalikku keskkonnakoosmõju agressiivse käitumise kujunemisele. Uurimus on osa suuremast longituuduuringust ELIKTU, mille eesmärgiks on selgitada tervistmõjustava käitumise põhjuslikke tegureid ja tervise kujunemist (ELIKTU, 2015). Valimisse kuulus 583 inimest, kelle õpetajatel paluti täita nende kohta agressiivsuse küsimustik ning katseisikutel endal enesekohane agressiivsuse küsimustik. Samuti uuriti nende negatiivseid elusündmusi, mis on antud uurimuses keskkonna indikaatoriks. Tulemustest selgus, et HTR1B-l ei ilmnenud seost agressiivsusega ning agressiivset käitumist ei mõjutanud ka HTR1B ja negatiivsete elusündmuste koosmõju. Samal ajal leiti, et agressiivust mõjutasid oluliselt negatiivsed elusündmused üksinda. Uurimistöö tulemused on olulised agressiivse käitumise mõistmisel ning selle mehhanismide kaardistamisel.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Depressiooni kujutamine ja vastuvõtustrateegiad draamakirjanduses
(Tartu Ülikool, 2019) Jürjo, Merilin; Toome, Hedi-Liis, juhendaja; Tartu Ülikool. Kirjanduse ja teatriteaduse osakond; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Magistritöö uurib depressiooni kujutamist draamakirjanduses ning lugeja vastuvõttu erinevate strateegiate alusel. Töös otsitakse vastuseid küsimustele, kuidas on depressiooni draamakirjanduses kujutatud ning kuidas aitavad erinevad retseptsioonistrateegiad lugejal antud teemat vastu võtta. Depressiooni kujutamise hindamiseks kasutatakse diagnostilisi kriteeriume, mis on esitatud RHK-10s; samuti toetutakse kognitiiv-käitumisteraapia põhimõtetele. Lugemisstrateegiate uurimiseks võetakse vaatluse alla Wolgang Iseri fenomenoloogilise lähenemise ja lugemiskogemuse kujunemise lünkade täitmise alusel, Hans Robert Jaussi esteetilise retseptsiooni toimumise identifitseerumistüüpide kaudu, Umberto Eco mudellugeja, Louise Rosenblatti transaktsionaalse teooria ning empaatia. Esimene peatükk annab ülevaate, kuidas on vaimsete häirete kujutamine draamakirjanduses aja jooksul kujunenud ja muutunud. Teises peatükis analüüsitakse kolme erinevast žanrist näidendit: Sarah Kane’i „4.48 psühhoos“ (2000), Jevgeni Griškovetsi „Linn“ (2001) ning Mari-Liis Lille ja Paavo Piigi „Varesele valu, harakale haigus“ (2014). Kolmandas peatükis võrreldakse depressiooni kujutusi ja üritatakse leida kujutamise ja retseptsiooni interaktsiooni ehk pidepunkti, kus depressiooni kujutamine ning vastuvõtt võiksid omavahel kohtuda.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Koolikiusamiskogemuse seosed situatsioonipõhiste hinnangute ja toimetulekustrateegiatega
(Tartu Ülikool, 2020) Jürjo, Merilin; Schults, Astra, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Kiusamine on probleem, mis vaevab suurt osa kooliõpilastest, kuid millele pole jätkuvalt head lahendust leitud. Käesolevas magistritöös uuriti kiusamise seoseid kiusamisolukorra düsfunktsionaalsete hinnangute ning toimetulekustrateegiatega, lähtudes nii kiusaja kui ohvri vaatepunktist eraldi. Uuringus osalejad (N=60) hindasid kiusamisolukordi vinjettide alusel, lisaks hindasid nad etteantud toimetulekustrateegiate kasulikkus ning kas nad on neid enne kuulnud ja/või kasutanud. Ohvri ja kiusaja roll määrati Olweuse ohver-kiusaja küsimustiku alusel. Tulemustest selgus, et ohvrid hindavad kiusamisolukordi vähem negatiivseks kui mittekiusajad. Toimetulekustrateegiate kasutamises gruppidevahelisi erinevusi ei ilmnenud, küll aga teadsid kiusajad mitteadaptiivseid strateegiaid rohkem kui mittekiusajad. Viimaseks leiti, et düsfunktsionaalsed hinnangud kiusamisolukordadele toimetulekustrateegiate kasutamist ei mõjutanud, küll aga olid omavahel positiivselt seotud düsfunktsionaalne hinnang ning uskumine mitteadaptiivsete strateegiate kasulikkusesse. Magistritöö järeldab, et kiusamise oluline mõjutegur võib olla pigem kognitiivne ning seotud ohvri uskumustega.