Sirvi Autor "Jagintseva, Olga" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 2 2

Akadeemiline pro- ja prekrastineerimine täiskasvanute võõrkeeleõppes ühe õppekava üliõpilaste näitel
(Tartu Ülikool, 2025) Jagintseva, Olga; Hint, Helen, juhendaja; Saks, Katrin, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
Этимологическое исследование некоторых диалектных названий предметов домашнего обихода
(2014-05-09) Jagintseva, Olga
Käesoleva doktoriväitekirja teema on seotud mitme teadusvaldkonnaga, mistõttu on teoreetiliselt võimalikud selle erinevad käsitlused. Ühe käsitlusviisi kohaselt võib kaasata keelefakte rahvakultuuri rekonstrueerimiseks, teine käsitlusviis lähtuks kulturuloogilistest faktidest varasemate keele olekute fikseerimiseks. Mõlemal lähenemisel on omad positiivsed jooned. Lähtudes keelest ja kasutades võrdlev-ajaloolist meetodit, esineb materjali analüüsis arvatavasti vähem ebatäpsusi ja vigu. Erilist huvi pakuvad murdesõnad, mis on ammu minetanud oma sisevormi. Vene keelt emakeelena kõnelevad inimesed kasutavad taolisi sõnu pööramata neile erilist tähelepanu ega omistamata erilist tähendust. Seetõttu on need ka uurijate tähelepanusfäärist välja jäänud. Vene kodutarvete murdenimetuste etümoloogiat on üsna vähe uuritud. Töös piirdutakse kodutarvete üksikute elementide kirjeldamisega. Analüüsitud on 16 lekseemi. Antud sõnade valik on tingitud nende etümoloogilise «selguse» puudumisest M. Vasmeri etümoloogiasõnaraamatus, kus on olemas ka vastav viide. Huvi objektiks on murdelekseemid, milles ei ole selgeid etümoloogiale viitavaid tunnuseid. Need sõnad esinevad ajaloolistes ja etnograafilistes allikates ning murretes, mõned aga sisalduvad vaid vanavene allikates ning on seega aktiivsest keelekasutusest kadunud. M. Vasmeri sõnaraamatut kasutades on uuritud 16 nimisõna: кукшин, пестер(ь), коморг, кочедык, глёк, тарабарка, борошня, егол, чемеза, паняга, чечень, котуль, балакирь, баклуша, потималка, каганец. Lekseemide päritolu tõestamiseks on kasutatud foneetilist, semantilist, morfoloogilist ja sõnamoodustuseanalüüsi. On ilmne, et keelematerjali uurimisele etümoloogilises aspektis aitavad kaasa etnograafia, folkloori ja ajaloo andmed. Doktoritöös on materjali analüüsimisel kasutatud eelkõige võrdlev-ajaloolist meetodit ja etümoloogilise analüüsi metoodikat. Lisaks sellele on aktuaalne H. Schuchardti välja töötatud uurimissuund «Wörter und Sachen», mis on üles ehitatud vormist lähtuval ja tähendusele ning funktsioonile viival seletusel. Nimetatud uurimissuuna teine eelis seisneb selles, et sõna vaadeldakse lahutamatus seoses selle abil tähistatud esemega. Kolmas antud uurimuse seisukohalt tähtis metodoloogiline koostisosa seisneb slaavi etnolingvistilise traditsiooni järgimises.