Sirvi Autor "Johanson, Kristiina" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 4 4

Materjalid arheoloogias. Kõrgkooliõpik
(Tartu Ülikool, 2024) Haak, Arvi; Johanson, Kristiina; Jonuks, Tõnno; Kiudsoo, Mauri; Luik, Heidi; Lõugas, Lembi; Lätti, Priit; Malve, Martin; Rammo, Riina; Rannamäe, Eve; Reppo, Monika; Saage, Ragnar; Sarv, Krista; Tamla, Ülle; Tvauri, Andres; Vilumets, Linda
Mesoliitilised luust liitesemed Eesti arheoloogiakogudes ja infrapunaspektroskoopia (ATR-FT-IR) meetodiga analüüsitud kiviaegsed kitiproovid Eestist, Valgevenest ja Venemaalt
(Tartu Ülikool, 2018) Juus, Taisi; Johanson, Kristiina; Kriiska, Aivar; Tartu Ülikool. Ajaloo ja arheoloogia instituut; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Missing interpretations. Natural and residual finds in Estonian archaeological collections
(2018-12-17) Johanson, Kristiina; Kriiska, Aivar, juhendaja; Jonuks, Tõnno, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Doktoritöö „Puuduvad tõlgendused. Looduslikud ja jäänukleiuna interpreteeritud esemed Eesti arheoloogiakogudes“ keskmes on tõlgenduseta või ühekülgselt seletatud leiud, mida on Eesti arheoloogiakogudesse praeguseks jõudnud märkimisväärne arv. Töö allikaks on kahte liiki leiud – looduslikud, nagu fossiilid ja veerised, ning inimtekkelised, nagu hilisematest kontekstidest leitud kiviesemeid (kivikirved, -talvad, tulekivist nooleotsad). Viimaseid on enamasti peetud jäänukleidudeks samal paigal asunud varasemast asulakohast. Analüüsitud leidudel on kahtlemata olnud erinevaid tähendusi. Kuigi suur osa tõlgendusi jääb spekulatiivseks, õnnestus mitmete leidude puhul nende leiukonteksti ning kasutus-kulumisjälgi arvestades näidata, et osa fossiile, veeriseid ning varasemaid kiviesemeid hilisemates kontekstides on teadlikult kunagistesse asulatesse, linnustesse või kalmetesse toodud. Veeriseid võidi kasutada erinevast materjalist esemete poleerimiseks, keedukividena vee soojendamisel, lingukivide või mängukividena. Samas on nii kirjalike allikate, etnograafiliste analoogide kui folklooritekstide põhjal teada, et erinevaid kive, fossiile ning kiviesemeid on kasutatud kaitse- ja ravimaagilistes toimingutes. Näiteks on kivikirveid, talbu ja nooleotsi, aga ka fossiile ja silmatorkava välimusega veeriseid peetud taevast välgulöögiga alla kukkunud piksenoolteks, mida kasutati muuhulgas äikese ja tulekahju eemal hoidmiseks, aga ka äkiliste haiguste ravimiseks. Eesti hilisraua-, kesk- ja uusaegsetest kontekstidest leitud varasemate kiviesemete leiud võiksid viidata just sellele uskumusele. Maagilisi kaitse- ja ravipraktikaid iseloomustab variatiivsus, mis tähendab, et vajadusel omistati maagilist toimijalisust väga erinevatele esemetele ja ainetele. Nii ei pea kaitse- ja ravimaagilisi esemeid otsima atraktiivsete või silmatorkavate leidude hulgast ning pigem võib neid leida esmapilgul ootamatute, looduslike või igapäevaste asjade seast. See teadmine andis põhjuse juba kogutud arheoloogilise allikmaterjali analüüsimiseks lähtuvalt maagia aspektidest.
Silmaga kivikirved Eesti arheoloogilises materjalis : juhuleidude tõlgendusvõimalusi
(2006) Johanson, Kristiina; Kriiska, Aivar, juhendaja