Sirvi Autor "Joller-Vahter, Liina" järgi

Tulemuste filtreerimiseks trükkige paar esimest tähte
Nüüd näidatakse 1 - 1 1
  • Pisipilt
    Kirje
    The government as an enabler and accelerator of diffusion of radical innovations
    (2022-08-16) Joller-Vahter, Liina; Varblane, Urmas, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
    “Kuidas toetada innovatsiooni, mis aitaks kaasa ühiskonna ees seisvate suurte väljakutsete lahendamisele?” – see küsimus on viimasel aastakümnel üks peamisi, millega innovatsiooni juhtimise uurijad on tegelenud. Pikka aega on innovatsiooni toetamisel kasutatud peamiselt fiskaalseid toetusmeetmeid, seda eelkõige just teadus- ja arendustöö etapi edendamiseks. Viimastel aastakümnetel on lisandunud jõudsalt nõudluse toetamine ning siht on laienenud katmaks ka uudsete lahenduste turuletulekut. Kas riik võiks aga võtta veelgi aktiivsema rolli? Töös on vaatluse all kolm sellist juhtumit, kus Eesti riik on võtnud rolle, mis ületavad tavapäraseid innovatsioonipoliitika meetmeid. Esimene neist näitab elektromobiilsuse programmi ELMO loomise motivatsiooni, elluviimist ja tulemusi. Erinevaid sektoreid hõlmav ja tugevalt juurdunud tarbimisharjumusi muutev innovatsioon vajab leviku kiirendamiseks ka uudset lähenemist innovatsiooni toetamisel. Väikesel, paindlikul riigil on võimalik kiiresti reageerida ja olla nn. eluslabor (ingl k. living lab). Teine kaasus vaatab süvitsi elektriautode lühirendi teenuse pilootprojekti esmaste kasutajate profiili. Erinevalt küsitlusepõhiste uuringute tulemustest elektriauto ostmise kavatsuste kohta, on lühiajalise rendi puhul kasutajaskond palju mitmekesisem, eelkõige teenust 1-2 korda proovinute osas. Lühirendi püsikasutajate profiil on sarnasem elektriauto ostjatega. See näitab, et lisaks lühirendi kui vajaduspõhise ärimudeli levikule on sel pilootprojektil olnud olnud oluline roll ka võimalikele elektriauto ostjatele proovimisvõimaluse pakkumisel. Kolmas kaasus näitab samuti riigi tavapärasest aktiivsemat rolli innovatsiooni leviku võimaldaja ja toetajana. Maailma Terviseorganisatsiooni paberil rahvusvaheline vaktsineerimistunnistus on kasutusel juba 1962. aastast. Selle digitaliseerimine on tehnoloogiliselt oluliselt lihtsam kui globaalselt praktikas rakendamine. See nõuab rahvusvahelist koostööd mitmel eri tasandil, ning võtmeteguriks on võime luua ja alal hoida erinevate osapoolte usaldust. Kuna iga innovatsiooni levik sõltub usaldusest, siis siit tuleneb ka riigi oluline roll usalduskrediidi pakkujana. Kõik need kaasused omakorda pakuvad õppimiskohti ka innovatsioonipoliitika uuendamiseks.