Andmebaasi logo
Valdkonnad ja kollektsioonid
Kogu ADA
Eesti
English
Deutsch
  1. Esileht
  2. Sirvi autori järgi

Sirvi Autor "Joonas, Elise" järgi

Tulemuste filtreerimiseks trükkige paar esimest tähte
Nüüd näidatakse 1 - 3 3
  • Tulemused lehekülje kohta
  • Sorteerimisvalikud
  • Laen...
    Pisipilt
    listelement.badge.dso-type Kirje ,
    Evaluation of metal contaminant hazard on microalgae with environmentally relevant testing strategies
    (2022-04-01) Joonas, Elise; Olli, Kalle, juhendaja; Aruoja, Villem, juhendaja; Kahru, Anne, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
    Inimtekkelisest metallide keskkonnasaastusest on eriti ohustatud veekogud, kuhu need mittelagunevad ained aegamööda kuhjuvad. Antud töös katsetasin uudsete saasteainete – metalli nanoosakeste ja legeeritud haruldaste muldmetallide oksiidide osakeste – mõju veekogude toiduvõrgustike aluseks olevatele mikrovetikatele. Need materjalid on küll olulised jätkusuutlikuks energiatootmiseks, ent nende mõju uurimine on vajalik vastavalt nanosuurusest tingitud kõrge bioaktiivsuse ja eripalgeliste kahjulike mõjude võimalikkuse tõttu. Lisaks kasutasin uute metoodikate väljatöötamiseks ka vetikatele toksilist vaske. Toksikantide mõju uurisin keskkonnalähedastes mittestandardsetes katsetes, et paremini mõista tulemuste ülekantavust laborist loodusesse. Positiivse tulemina nähtus, et metalli nanoosakesed olid looduslikus vees vähem toksilised võrreldes tavapäraselt kasutatava sünteetilise toitelahusega, kuna viimane ei sisalda metalle siduvat looduslikku lahustunud orgaanikat. Toksilisuse uurimisel on kohane kasutada erinevaid mõõdikuid, et tuvastada toksilisusmehhanisme. Näiteks titaandioksiidi nanoosakeste klompumine vetikarakkude ümber takistas mehaaniliselt nende kasvu, ent ei mõjutanud negatiivselt vetikate stressi võrreldes puhtas vees kasvanutega. Mitmeliigilistest katsetest selgus, et kahe kuni nelja liigi koos kasvamine ei mõjutanud vetikate vastuvõtlikkust vase toksilisusele. Rohkemate liikidega kooslused olid aga suurema biomassi tootlikkusega – seda pigem suurema tõenäosuse tõttu, et liigirikkamas koosluses leidub loomuomaselt kõrgema biomassi tootmise võimekusega või vase negatiivsele mõjule vastupidavam liik. Soovitame ökotoksikoloogias edaspidi keskenduda mikrovetikate funktsionaalsetele tunnustele, näiteks rakusuurusele, mis olid töös tugevalt seotud biomassi tootmise võime ja toksikantidele vastupanuvõimega.
  • Laen...
    Pisipilt
    listelement.badge.dso-type Kirje ,
    Funktsionaalse mitmekesisuse mõju tehislike fütoplanktonikoosluste saagikusele
    (Tartu Ülikool, 2015) Joonas, Elise; Olli, Kalle, juhendaja; Tartu Ülikool. Botaanika osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond
  • Laen...
    Pisipilt
    listelement.badge.dso-type Kirje ,
    Fütoplanktoni funktsionaalne mitmekesisus
    (Tartu Ülikool, 2012) Joonas, Elise; Olli, Kalle, juhendaja

DSpace tarkvara autoriõigus © 2002-2025 LYRASIS

  • Teavituste seaded
  • Saada tagasisidet