Browsing by Author "Joost, Helen"

Now showing 1 - 2 of 2

Abielulahutuse aktsepteeritavus Eestis: muutused 1990-2008 ja selle seosed perekonnaseisu ja perekonnahoiakutega
(Tartu Ülikool, 2016) Joost, Helen; Rootalu, Kadri, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Käesoleva bakalaureusetöö uurimiseesmärgiks oli teada saada, kuidas on Eestis muutunud hoiakud abielulahutuse suhtes lähtuvalt ajast, vanusest, perekonnaseisust ja laste olemasolust. Lisaks sellele uurisin, kuidas on muutunud samadest teguritest lähtuvalt inimeste hoiakud selle suhtes, kui oluliseks peetakse lapse jaoks mõlema vanema olemasolu. Uurimuse aluseks olevad andmed sain Euroopa väärtusuuringust ning analüüsisin ainult Eesti andmeid. Eestis on antud uurimust läbi viidud ainult kolmel aastal: 1990, 1999 ja 2008. Analüüsist selgus, et kuigi kõikide aastate küsitluste kohaselt oli keskmine lahutuse õigustatus suhteliselt sarnane, siis ajas erinesid inimeste hoiakud selles osas, kui oluliseks peeti mõlema vanema olemasolu lapsel. Kuigi jätkuvalt peetakse nii ema kui isa olemasolu lapse üleskasvamisel oluliseks, siis selgus ikkagi statistiliselt oluline seos aja ja hoiaku suhtes. 2008. aastal ei peetud nii ema kui isa olemasolu lapse õnnelikuks üleskasvamiseks nii oluliseks kui 1990. aastal. Lisaks sellele kiideti 2008. aastal võrreldes 1990. aastaga rohkem heaks seda, kui naine tahab saada last üksikemana. Analüüsides vanuse ja hoiakute seost selgus, et nooremad inimesed aktsepteerisid lahutust rohkem kui vanemad ning vanemad inimesed nõustusid rohkem sellega, et lapsel on vaja õnnelikuks üleskasvamiseks nii ema kui isa kui nooremad inimesed. Lisaks sellele selgus oluline seos perekonnaseisu ja abielulahutuse aktsepteeritavuse vahel ning tuli välja, et lahutatud ja lahus inimesed aktsepteerivad teistest rohkem lahutust. Vaadates erinevusi lastega ja lasteta inimeste hoiakutes, siis tuli välja, et lastega inimesed pidasid 1999. ja 2008. aastal lahutust vähem õigustatuks kui lasteta inimesed. Lisaks sellele arvasid lastega inimesed rohkem, et lapsel on vaja õnnelikuks üleskasvamiseks nii ema kui ka isa, ning viimase küsitluse kohaselt kiitsid lastega inimesed vähem heaks seda, kui naine tahab saada last üksikemana. Lahutuse õigustatuse ja hoiaku, et lapsel on vaja mõlemat vanemat, vahel oli samamoodi enamasti seos. Need, kes kiitsid üksikvanemaks olemist heaks, olid lahutuse suhtes sallivamad kui need, kes arvasid, et naine ei tohiks saada last vallasemana ning lapsel on vaja nii ema kui ka isa.
Noorte alkoholi tarvitamise seos perestruktuuriga Tallinnas ja Tartus
(Tartu Ülikool, 2019) Joost, Helen; Rootalu, Kadri, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Käesoleva magistritöö uurimiseesmärgiks oli välja selgitada, kas noorte alkoholitarbimine on seotud perestruktuuriga Tallinnas ja Tartus. Lisaks sellele vaatasin, kuidas on teised noorte elu aspektid seotud nende alkoholi tarbimise sagedusega ning episoodilise alkoholi liigtarvitamisega. Seda selleks, et välja selgitada erinevate tegurite koosmõju noorte alkoholi tarbimisele. Magistritöös kasutasin uuringu „Euroopa noored 2016. Noored ja heaolu. Euroopa noorte eluolu ja elutingimuste uuring“ andmeid. Antud uurimus viidi läbi 2016. aastal Tallinnas ja Tartus 15-16aastaste noorte seas. Magistritöö käigus leidsin, et noorte alkoholi tarbimine on seotud nende perestruktuuriga. Lisaks sellele tuli välja, et mitte ainult noorte perestruktuur, milles nad elavad, ei mängi rolli nende alkoholi tarbimises. Alkoholi tarbimine on seotud ka teiste teguritega, mis on erinevate perestruktuuride puhul erinevad. Analüüsist selgus, et kõige suurem risk alkoholi sagedaseks tarvitamiseks ja episoodiliseks alkoholi liigtarvitamiseks on üksi ja sõpradega elavatel noortel. Samas suurendas sagedase alkoholi tarvitamise ja episoodilise liigtarvitamise riski ka see, kui noored tülitsesid vanematega või olid seotud füüsilise vägivalla juhtumiga kodus. Lisaks sellele oli risk alkoholi sagedaseks tarbimiseks ja episoodiliseks liigtarbimiseks palju suurem nende noorte puhul, kelle vanematel oleks tema alkoholi tarbimisest ükskõik, kui nende puhul, kelle vanemad oleksid noore joomisele vastu. Sama oli ka vanemate teadlikkuse puhul noorte tegemistest. Vanemate mitteteadlikkus sellest, kellega noor läbi käib ja kus ta õhtuti viibib, suurendas alkoholi tarbimise riski. Seejuures leidsin ka seda, et üksi ja sõpradega elavad noored tülitsesid kõige rohkem enda vanematega, nende vanemad hoolisid noorte arvates kõige vähem oma lapse alkoholi tarbimisest ja olid kõige vähem nende ellu kaasatud. Analüüsist selgus ka, et kõige vähem tarvitavad alkoholi noored, kes elavad mõlema vanemaga, ja need noored, kes elavad leibkondades, kuhu kuuluvad ka vanavanemad. Nende kahe perestruktuuri puhul olid vanemad kõige teadlikumad noore tegemistest, noored tülitsesid kõige vähem vanematega ja esines ka kõige vähem füüsilist vägivalda. Kõik need tegurid koos vähendavad lapse alkoholi tarbimise riski.