Sirvi Autor "Juurvee, Ivo" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 2 2

Eesti sõjaväeluure struktuurist ning infovahetus- ja raadioluure tegevusest maailmasõdadevahelisel perioodil: võrdlusi Lätiga
(Tartu Ülikool, 2002) Juurvee, Ivo; Ant, Jüri, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Ajaloo ja arheoloogia instituut
Riigisaladuse kaitse Eesti Vabariigis 1918-1940
(2013-05-10) Juurvee, Ivo
Sõna „saladus“ tekitab uudishimu, soovi teada saada, mis on selle taga. Veelgi suuremat huvi äratab ehk sõna riigisaladus. Lisaks uudishimule tekitavad need mõisted ka soovi neid kasutada – sõltumata sellest, kas nende sisu mõistetakse või mitte – kohati nendega isegi manipuleerida. Käesolev doktoritöö uurib maailmasõdadevahelise Eesti näitel, millised on salastamise põhjused ja riigisaladuse kaitse praktikat, kattes kogu selleks rakendatavate meetmete spektri ning püüab seeläbi teemat demüstifitseerida. Varasema teoreetilise raamistiku nõrkuse tõttu on see tulnud välja töötada käesoleva töö jaoks kasutades luuretsükli kontseptisooni. Riigisaladuse kaitse võib jagada nelja valdkonda: Õiguslik kaitse on aluseks ka kõigile teistele valdkondadele, määrates, mis on riigisaladus, kuidas seda tuleb kaitsta, mida ei tohi teha ja kuidas selle eest karistatakse. Siia alla on liigitatud ka piirangud info avaldamisele (st tsensuur). Füüsiline kaitse peab tagama, et ruumid, kus riigisaladust töödeldakse (sh hoitakse) peavad olema valvatud ja kõrvalistele isikutele ligipääsmatud. Keerukam on see kaitseehitiste puhul, millel mõõtmed on suured, kuid mis olid kehtivate seaduste järgi riigisaladus – maskeerimise ja valvamise abil kaitsti neidki. Taustakontroll ja väljaõpe peavad välistama ebausaldusväärsete isikute ligipääsu riigisaladusele ning meenutama juurdepääsu omavatele isikutele selle kaitse olulisust. Taustakontroll on tihedalt seotud vastuluurega ja peab takistama võõrriigi agentuurluuret. Sideturvalisus peab välistama riigisaladuse lekkimise võimalused nende edasiandmise ajal, ükskõik kas kulleri, raadiolainete või kaabli abil. Selleks arendati turvalisemaks sidevõrke ja kasutati teabe edasiandmise ajal arusaamatuks muutmiseks krüptosüsteeme. Sideturvalisus peab tõkestama vaenulikku signaalluuret. Kasutades teooriat ja vaadeldavast perioodist publitseeritud nõukogude luureettekandeid, vaadeldakse töös avaliku ja salajase info vahelise piiri defineerimist ja hinnatakse riigisaladuse kaitse efektiivsust.