Sirvi Autor "Kährik, Anneli, juhendaja" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 15 15

listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Ajalooliste linnapiirkondade elanike naabruskonna tunnetus: Tartu linna Ees-Karlova ja Vana-Tammelinna asumite näide
(Tartu Ülikool, 2016) Ojasoo, Ederi; Kährik, Anneli, juhendaja; Tartu Ülikool. Geograafia osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Digivõimaluste mõju elukohavalikule ja igapäevasele mobiilsusele Tallinna ümbruse näitel
(Tartu Ülikool, 2025) Vallikivi, Epp; Kährik, Anneli, juhendaja; Plüschke-Altof, Bianka, juhendaja; Tartu Ülikool. Geograafia osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Bakalaureusetöös uuritakse, kuidas kaugtööd võimaldav tehnoloogia ja taristu (digivõimalused) mõjutavad inimeste elukohavalikut ja igapäevast mobiilsust. Digivõimalused ja kaugtöö on viimastel aastatel üha laiemalt levinud. Tallinnast Tallinna tagamaale kolinud leibkondade kvalitatiivsest uuringust selgub, et erinevalt mitme rahvusvahelise analüüsi tulemustest olid uuritud grupi kolimise ajendid pigem traditsioonilised, seotud näiteks elukeskkonna ja eluaseme hinnaga. Digivõimalused ja kaugtöö mängisid uue elukoha valikul ja igapäevase mobiilsusega seotud aspektides pigem toetavat rolli.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Eeslinnalise elukohavaliku mitmekesisus: Tartu linnaregiooni uusasumite ja suvilaalade näitel
(Tartu Ülikool, 2013) Org, Anette; Leetmaa, Kadri, juhendaja; Kährik, Anneli, juhendaja; Tartu Ülikool. Geograafia osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Elukeskkonnaga rahulolu Tartu linna erinevates naabruskonna tüüpides
(Tartu Ülikool, 2013) Kangur, Karin; Kährik, Anneli, juhendaja; Tartu Ülikool. Geograafia osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Gentrification and displacement of long-term residents in post-industrial neighbourhoods of Tallinn
(2021-04-28) Pastak, Ingmar; Kährik, Anneli, juhendaja; Tammaru, Tiit, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Käesolev doktoritöö uurib endiste tööstusasumite gentrifikatsiooni ehk keskklassistumist. Gentrifikatsiooni on klassikaliselt defineeritud kui kohalike kauaaegsete üürnikest elanike väljatõrjumist kinnisvarahindade tõusu tagajärjel. Keskendutakse üürnikutele, sest omanikele reeglina otsene hinnasurve ei avaldu. Viimasel ajal on proovitud teooriat rakendada ka väljaspool selle esialgset konteksti. Näiteks on täheldatud, et paljudes Ida-Euroopa linnades toimub samalaadselt kõrgema sotsiaalmajandusliku staatusega elanikkonna sisse- ja kauaaegse elanikkonna väljaränne. Samas Ida-Euroopas on üürituru osakaal tunduvalt väiksem. See on tekitanud debati, kas teooria algupäraseid lähtekohti peaks muutma ning millistel tingimustel ja millises vormis surve väljakolimiseks avaldub. On teoretiseeritud, et surve väljakolimiseks ei avaldu ainult läbi elukalliduse ja üürihinna tõusu, vaid kohalikud pikaajalised elanikud tunnetavad väljatõrjumise survet läbi kohaliku arenguga kaasneva identiteedi teisenemise, muutuste kohalikus ettevõtluses ja kogukonnaelus ning ajalooliste traditsioonide katkestamise. Käesolev doktoritöö keskendub eluaseme- ja kinnisvaraturul aset leidvale väljatõrjumise protsessile Tallinna endistes tööstusasumites. Töö eesmärgiks on selgitada, kuidas endiste tööstusasumite eluasemefondi uuenemine on seotud ettevõtluskeskkonna teisenemise ja kohalike sotsiaalsete muutustega ning seletada, kuidas toimub elanike väljatõrjumine suure eraomandi osakaaluga eluasemeturul. Doktoritöö tulemustest selgub, et endiste tööstusasumite ettevõtluskeskkonna teisenemine on tihedalt läbi põimunud elanike vahetuse protsessiga ning nende ühiseks nimetajaks on elustiili- ja ökotooted, trenditeadlikkus ning taotlus autentsele elukeskkonnale. Need arengunarratiivid on valdavalt uuemate elanike ja ettevõtjate loodud ning on viinud kohaliku kogukonnaelu, kooskäimiskohtade ja kaubanduse teisenemiseni. Omades elupinda „võidavad“ kohalikud kauaaegsed elanikud kinnisvara väärtuse kasvades, kuid kaotavad olulise osa oma ajaloolisest sidemest, suhtlusvõrgustikust ning võimalusest kohalikes arengutes kaasa rääkida. Kuigi selline (välja)tõrjumine ei ole otsene ja „vägivaldne“, vajab see tähelepanu, sest viib erinevate elanike gruppide sotsiaal-ruumilisele eraldumisele ning võib mõjutada pikaajaliste elanike hilisemat väljakolimist.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Immigrantidega seotud hoiakud ja neid mõjutavad tegurid
(Tartu Ülikool, 2017) Kiin, Marika; Kährik, Anneli, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Käesoleva töö eesmärgiks oli uurida Eesti elanikkonna hoiakuid sisserändajate suhtes ja välja selgitada võimalikud tegurid, mis neid hoiakuid mõjutavad. Analüüsiks kasutati European Social Survey (ESS) 2014. aasta andmeid. Töö teoreetiline osa andis ülevaate uurimisvaldkonnas enim kasutatud teoreetilistest lähenemistest ning olulistest empiirilistest tulemustest. Teoreetilist raamistikku kasutati tulemuste tõlgendamiseks ning uurimusküsimused sõnastati toetudes empiirilistele tulemustele. Kokkuvõtlikult mõjutavad nii põhi- kui vähemusrahvuse hoiakuid immigrantide suhtes mitmed erinevad tegurid, millest peamisteks olid vanus, haridustase, majanduslik seis ning rahvus. Analüüsist selgus, et Eesti elanikkond on sallivam sisserändajatesse, kes võtavad omaks Eestile vajaliku elulaadi, omavad vajalikku tööoskust, õpivad ära ja/või oskavad eesti keelt, kellel on hea haridus ning ei kahjusta Eesti kultuurielu. Eesti elanikkonnast kõige ebasõbralikumad sisserändajate vastu on eakamad (56+), madalama haridusega, majanduslikult raskesti toime tulevad elanikud. Sisserändajatevastase hoiakutega elanikud näevad neis ohtu turvalisusele ja Eestile üldiselt, mille tulemusena ollakse immigratsiooni suhtes negatiivsemalt meelestatud. Käesolev töö leidis kinnitust, et teadmine sisserändajate sotsiaalsest ja etnilisest taustast põhjustab tõrjuvat hoiakut. Nimelt selgus, et Eesti elanikud on kolmandatest riikidest sisserännanute suhtes negatiivsemad kui üldiselt immigrantide suhtes. Olukorras, kus sisserändajad ei ole teretulnud, peavad riiklikud toetusmeetmed olema hästi läbimõeldud pakkudes piisavalt toetust sisserändajatele, ning välisades olukorda, kus kohalik rahvas võiks tunda, et sisserändaja saab ära kasutada sotsiaalseid hüvesid. Suurendades inimeste teadlikkust immigratsioonist, oleks ehk võimalik ka nende hoiakuid muuta ning eelarvamusi vähendada. Elanike hoiakute parandamiseks võiks näiteks rõhutada positiivset mõju majanduse arengule või vähendada erinevate meetmetega palgalõhet immigrantide ja põlisrahvuse vahel nii, et põlisrahvus ei tunneks ennast ohustatuna. Käesolevas töös ei olnud andmetele tuginedes võimalik välja tuua, miks inimesed sisserändajate suhtes täpselt sellisel arvamusel on, seega vajaks valdkond edasist uurimist. Samuti on aastatega teema üha aktuaalsemaks muutunud, mis võib olla hoiakuid veel rohkem mõjutanud. Et saada täpsemaid tulemusi, võiks edasi ka uurida, kuidas inimesed ise seletavad oma negatiivseid hoiakuid immigrantide suhtes.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Kuressaare, Rakvere, Viljandi, Võru hariduslik segregatsioon aastatel 2000 ja 2011
(Tartu Ülikool, 2015) Jürioja, Laura; Kährik, Anneli, juhendaja; Tartu Ülikool. Geograafia osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Majanduskriisi mõju leibkondade toimetulekule eluasemekuludega
(Tartu Ülikool, 2014-08-11) Raamat, Mari-Liis; Kährik, Anneli, juhendaja
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Muutused Tallinna naabruskondade sotsiaalmajanduslikus koosseisus aastatel 2000-2011
(Tartu Ülikool, 2016) Kangur, Karin; Kährik, Anneli, juhendaja; Tartu Ülikool. Geograafia osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Naabruskondade reputatsiooni olemus ja kujunemine Tartu linnaosade näitel
(Tartu Ülikool, 2014-08-06) Tamm, Helin; Kährik, Anneli, juhendaja; Tartu Ülikool. Geograafia osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Patterns of inequalities in housing energy efficiency and links with population risk factors in Tallinn, Riga and Vilnius
(Tartu Ülikool, 2025) Gončarovs, Kirils; Kährik, Anneli, juhendaja; Tartu Ülikool. Geograafia osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
The introduction of the EU Emission Trading System in the residential building sector poses a risk of increased energy poverty, particularly during the energy crisis. Energy poverty disproportionally affects different population groups due to the vulnerabilities to price changes and underlying inequalities of access to energy-efficient housing. Thus, monitoring the inequalities associated with housing energy efficiency is important for facilitating just energy transition. To evaluate the current patterns of inequalities in access to energy-efficient housing, the study develops a machine learning-based modelling framework to mitigate the limitations of the existing data availability on building-level energy performance. The study applied the developed methodology to assess the building energy performance in three cities – Tallinn, Riga, and Vilnius – to further identify the inequalities associated with access to energy-efficient housing between the different population groups. The study identified that within the context of the three capital cities, the existing inequalities related to access to energy-efficient housing can be understood through the prism of the spatial unequal distribution of occupational groups, particularly in relation to low occupational groups, and the housing market segmentation.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Tallinna elamufondi füüsiline regeneratsioon ja seosed sotsiaalsete muutustega naabruskondades
(Tartu Ülikool, 2016) Padrik, Jaanus; Kährik, Anneli, juhendaja; Tartu Ülikool. Geograafia osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Tenure transitions and residential mobility of migrants: evidence from three Nordic welfare states
(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2026-01-09) Torpan, Karin; Tammaru, Tiit, juhendaja; Kährik, Anneli, juhendaja; Jauhiainen, Jussi Sakari, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Ränne arenenud riikidesse on rekordiliselt kõrge. Kuigi sisserändajad aitavad leevendada vananeva elanikkonna survet ning tööjõu ja oskuste puudust kogu Euroopas, kaasneb sellega ka väljakutseid vastuvõtvas riigis. Üheks keskseks probleemiks on sisserändajate majutamine niigi keerulistes eluasemeturu tingimustes. Doktoritöö analüüsis Helsingisse, Stockholmi ja Oslosse äsja elama asunute eluteed uues riigis, et mõista paremini elukohapõhist lõimumist. Pikaajalised rahvastikuandmed võimaldasid käsitleda seoseid sisserändajate eluaseme omandamise või üürimise valikute ja elukoha piirkondade vahel ning teha kindlaks, kuidas need protsessid on seotud immigrantide paigutusega tööturul ja teenitava sissetulekuga. Tavaliselt alustavad sisserändajad üürnikena madalama hinnatasemega piirkondades. Uurimistöö püstitas küsimuse, kuidas nii inimestega seotud tegurid, nagu sissetulek, kui ka linnade eluasemestruktuur mõjutavad nende edasist eluasemeteed. Teiseks oli luubi all sisserändajate töökoht. Selleks analüüsiti omavahel soetud integratsiooni dimensioone: majandusharu nišši ja töö füüsilise asukoha segregatsiooni. Doktoritöö tuvastas, et sisserändajate elukohapõhist lõimumist kujundab isiklike ressursside ja eluasemeturu võimaluste kombinatsioon. Erinevad eluasemepoliitikad linnades mõjutavad edasist eluaseme omandamist või kõrgema sissetulekuga piirkonda kolimist. Helsingi eluasemepoliitika ja sotsiaaltoetused võimaldavad sisserändajatel suhteliselt kiiresti leida stabiilse eluaseme ja tõusta tööjõuturul, ent Stockholmis piirab kinnisvara kõrge hind ja üüripindade vähene kättesaadavus parematesse elamupiirkondadesse liikumist. Oslos toetab tugev sotsiaalpoliitiline raamistik lõimumist ning eluasemeturg eelistab omandit, mis suurendab sisserändajate võimalusi koduomanikuks saada ja seeläbi rikkust koguda, kuid taskukohased eluasemed asuvad sageli madala sissetulekuga ja kõrge segregatsiooniga piirkondades.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
The relationship between residential segregation, school segregation and family context
(2024-07-08) Knapp, David; Tammaru, Tiit, juhendaja; Kährik, Anneli, juhendaja; Leetmaa, Kadri, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Püsiv segregatsioon ja selle negatiivsed mõjud on reaalsus linnades üle maailma. Praegused uuringud näitavad, et segregatsioon ühes eluvaldkonnas, näiteks asumis, võib põhjustada segregatsiooni teistes eluvaldkondades, näiteks koolides ja töökohtades. Segregatsiooni võib edasi anda, kuna lapsepõlve asjaolud mõjutavad tulemusi hilisemas elus. Segregatsiooni kordamise erinevates eluvaldkondades ja põlvkondadest üles võib ette kujutada kui „ruumilise eraldatuse nõiaringi“. Kuid protsess võib tähendada ka seda, et lõimumine ühes eluvaldkonnas võib põhjustada lõimumise teistes – „lõimumine hooratas“. See doktoritöö uurib seost elukoha segregatsiooni, kooli segregatsiooni ja perekonteksti vahel ning seda, kuidas need seotud „lõimumise hoorattaga“. Mina keskendun kahele aspektile: seosele koolikoosseisu ja täiskasvanu asumi koosseisu vahel ning koolikoosseisu ja kõrghariduse omandamise seosele Tallinna venekeelse vähemuse seos. Käesoleva doktoritöö tulemustest selgub, et nendel peamiselt venekeelses asumis üles kasvanud vene noortel, kes asusid õppima eesti õppekeelega koolis, on suurem tõenäosus kõrghariduse omandamiseks ja täiskasvanuna eestikeelses asumis elamiseks. Ning vastupidi, nendel peamiselt venekeelses asumis üles kasvanud vene noortel, kes asusid õppima vene õppekeelega koolis, on väiksem tõenäosus kõrghariduse omandamiseks ja täiskasvanuna eestikeelses asumis elamiseks. Perekonna sotsiaalmajanduslik staatus, asumi kontekst lapsepõlves ja enamusühiskonda lõimumisetase näivad ka olevat kõrghariduse omandamisega ja täiskasvanuna eestikeelses asumis elamisega. Need tulemused, et segregatsiooni vähendamine koolides võib aidata kaasa lõimumisele. Ainult koolides toimuvad muutused ei pruugi samas olla piisavad. Ruumilise eraldatust vähendamine nõuab terviklikku lähenemist, mis arvestab nii vanemate elukohtade kui ka koolide valikuid, samuti suuremaid kulutusi. kui elukohaerinevused on kasvanud väga suureks, on lõimumise korraldamine koolides keerulisem ning ainult koolikeele muutmine ei anna efekti.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Tööstusalade ümberkujundamine ja selle roll linnaosa arengus Põhja-Tallinna näitel
(Tartu Ülikool, 2014-08-07) Pastak, Ingmar; Kährik, Anneli, juhendaja; Tartu Ülikool. Geograafia osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond