Sirvi Autor "Kärberg, Tarvo" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 2 2

listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Arhiivi infosüsteem 2.0
(2012-03-08) Kärberg, Tarvo
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Digital Preservation of Knowledge – a theoretical-practical research at the National Archives of Estonia
(2016-11-21) Kärberg, Tarvo; Must, Aadu, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond.
Digitaalse informatsiooni pidevalt kiirenev juurdekasv on aidanud rõhutada ka olulise informatsiooni säilitamise vajadust. Säilitamine ei tähenda siinkohal pelgalt füüsilist varundamist, vaid ka informatsiooni kasutatavuse ja mõistetavuse tagamist. See tähendab, et tegelikkuses on vaja hoolitseda ka selle eest, et meil oleks olemas vajalik riist- ja tarkvara arhiveeritud teabe kasutamiseks. Kui seda ei ole, siis saab mõningatel juhtudel kasutada emulaatoreid, mis matkivad konkreetset aegunud süsteemi ja võimaldavad niiviisi vanu faile avada. Samas, kui tehnoloogia iganemist on võimalik ette näha, siis oleks mõistlik failid juba varakult püsivamasse vormingusse ümber konverteerida või andmekandja kaasaegsema vastu vahetada. Nii emuleerimine, konverteerimine kui ka nende kombineerimine aitavad säilitada informatsiooni kasutatavust, kuid ei pruugi tagada autentset mõistetavust, kuna digitaalse teabe esitus sõltub alati säilitatud bittide tõlgendamisest. Näiteks, kui luua WordPad tarkvara abil üks dokument ja avada seesama dokument Hex Editor Neo abil, siis näeme seda faili kahendkujul, Notepad++ näitab RTFi kodeeringut, Microsoft Word 2010 ja LibreOffice Writeri esitustes võime märgata juba mitmeid erinevusi. Kõik eelloetletud esitused on tehnoloogilises mõttes õiged. Faili avamisel veateateid ei teki, sest tarkvara seisukohast lähtudes peavadki esitused sellised olema. Siinjuures oluline rõhutada, et ka korrektne esitus võib jääda kasutajale mõistetamatuks – see, et andmed on säilinud, et neid on võimalik lugeda ja esitada, ei garanteeri paraku, et neid õigesti mõistetakse. Mõistetavuse tagamiseks tuleb alati arvestada ka lõppkasutajaskonnaga. Seetõttu uuribki antud töö võimalusi, kuidas toetada teadmuse (mõistetava informatsiooni) digitaalset arhiveerimist tuginedes eelkõige parimale praktikale, praktilistele eksperimentidele Rahvusarhiivis ja interdistsiplinaarsetele (nt infotehnoloogia kombineerimine arhiivindusega) võtetele.