Sirvi Autor "Kõverik, Riina" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 3 3

listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Digivahendite kasutamine käsitöötundides: võimalused ja väljakutsed õpilaste digipädevuse arendamiseks õpetajate kogemuse põhjal
(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2024) Kõverik, Riina; Rannastu-Avalos, Meeli, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Kunstide ja tehnoloogia õpetaja
The main goal of this theses is to determine which digital tools, web-based solutions and digital study materials teachers are using for teaching handicrafts, how they are integrating these tools while teaching, and to identify the main obstacles they are facing. In addition, the thesis analyzes the digital skills taught to and developed by students, based on the model of digital competence. The study was conducted mainly based on a quantitative model using data collected from a questionnaire, but also integrates some qualitative elements. It was discovered that handicraft teachers are mainly using traditional digital tools, and that mobile phones have become important tools to diversify educational activities. The chosen digital tools are typically based on personal experience to convey the content of the subject, using educational videos, images, and presentations. The most popular platforms are Pinterest and YouTube. A lack of time, availability of modernized digital materials, the teachers’ own attitude to digital tools, and the lack of technical specialists in schools were identified as impeding factors. Leveraging the digital copetency model, handicraft class teachers develop students’ skills most in searching, browsing and filtering data, information and digital content, followed by communicating using digital technology, and creating digital content. The least taught skill is programming.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Mulgimaa särkidel kasutatud pilutikandi tehnoloogiad 18. sajandi lõpust 20. sajandi alguseni: Halliste kihelkonna särkide tikkimisjuhendite koostamine
(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2019) Kõverik, Riina; Raud, Inna, juhendaja; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Rahvusliku käsitöö osakond; Tartu Ülikool. Viljandi kultuuriakadeemia. Rahvuslik tekstiil; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Lõputöö annab ülevaate 16.sajandi kuni 20 sajandi perioodi mustrite ja valmistamise õpetuste leviku kohta, kirjeldab Mulgimaal 18. sajandi lõpust kuni 20. sajandi alguseni tehtud särkidel pilutikandi valmistamise tehnoloogiat ning loov-praktilise töö tulemusena on valminud kümnel Halliste kihelkonna särgil olevate pilutikandite teostamise õpetused ja originaalile sarnased näidised särkide kaupa Uurimisobjektidena on kasutatud kolme Viljandi Muuseumis, ühte Eesti Ajaloomuuseumis ja 12 Eesti Rahva Muusemis olevat pilutikandiga kaunistatud särki. Peatähelepanu on suunatud pilutikandi tehnoloogiaga seotud detailidele ning lisaks sellele on puudutatud ka mustrite ja tehniliste oskuste õpetuste levikut. Pilutikandipistete tulemuste võrdlemine trükistes ilmunud õpetustega osutus põnevaks ettevõtmiseks ning selgus, et uuritavatel särkidel on kokku kasutatud kuut erinevat pistevõtet: lihtpilu-, kahepoolne lihtpilu, põimpilu-, mähk-, siksak-sõlm- ja aedpistet ning nelja erinevat pilupalistuse viisi: lühipiste, pikkpiste, ülepiste ja kahepoolsepiste palistusi. Ajaloolisi esemeid ja pilutikandialast kirjandust uurides selgus, et lihtpilupiste visuaalne pilt kanga paremalt poolt võib esineda viiel erineval moel. Mulgimaal särkide pilutikandi teostamiseks on kasutatud kahte erinevat lihtpilupistet, mida teostatud kanga paremalt poolt. Põimpilu soovitan tikkida kanga pahemalt poolt, kuid põimpilutikandi otsaservades kanga paremalt poolt. Uuritavatel särkidel on lisaks kahepoolsele lihtpilupistele ja siksak-sõlmpilule ka kolm erinevate pistetega kombineeritud pilupistet. Pilupistete tegemiseks rühmitati enamasti rinnalõhiku servas kaks lõime, teistel särgi osadel enamasti grupeeriti kolm või neli lõime. Tänapäeval pilutades sõltub rühmitatavate lõngade arv kanga valikust (lõime- ja koelõngade jämedusest) ning oluline on täna tikandeid järgi tehes jälgida eeskuju esemele tehtud mustri suurust. Enamik pisteid on küll poole sajandi jooksul ilmunud kirjandusest leitavad, kuid nende otsimine ise nõuab kannatlikkust. Valminud 10 juhendit on esitletud füüsiliselt otse retsensendile ja kaitsmiskomisjonile.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Pilutikand Viljandimaa rahvarõivastel
(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2018) Kõverik, Riina; Raud, Inna, juhendaja; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Rahvusliku käsitöö osakond; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Viljandi kultuuriakadeemia. Rahvuslik tekstiil