Sirvi Autor "Kabanov, Jevgeni" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 4 4

Androidi rakenduse ressursside dünaamiline laadimine
(Tartu Ülikool, 2012) Pink, Madis; Kabanov, Jevgeni; Niitsoo, Margus; Tartu Ülikool. Matemaatika-informaatikateaduskond; Tartu Ülikool. Arvutiteaduse instituut
Käesoleva töö eesmärk oli uurida, kas ressursside transleerimisprotsess on võimalik viia rakenduse ehitusfaasist (ing.k. build-time) käivitusfaasi (ing. k. run-time). Uurimise aluseks võeti Android-platvormi uusima versiooni, koodnimega Ice Cream Sandwich, lähtekood ning Google poolt avaldatud ametlik Androidi standardteegi dokumentatsioon. Töö käigus leiti, kuidas arendajad saavad ressursse defineerida ning kuidas rakendustega kaasa pakendatud ressursse esitatakse. Samuti leiti moodus seadme peal ressursside laadimiseks üle võrgu, jättes ära kaasapakendatud ressursside laadimine. See informatsioon oli aluseks Android-platvormi rakenduste arendajatele suunatud abivahendi nimega Catalyst loomisel, mis võimaldab teha rakenduse ressurssides muudatusi nii, et rakendust ennast uuesti ehitama ja seadmesse installima ei pea. Töö praktiliseks väljundiks ongi nimetatud abivahendi prototüübi loomine. Töös mõõdeti põgusalt keskmistele ressurssimuutmistele kulutatud aega. Tulemused näitasid standardvahenditega võrreldes mitmekordset ajavõitu.
Aranea-A Web Development and Integration Framework
(2007-05-22T08:59:46Z) Kabanov, Jevgeni
Compressing Recursion
(Tartu Ülikool, 2005) Kabanov, Jevgeni; Vene, Varmo, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Arvutiteaduse instituut
Towards a more productive Java EE ecosystem
(2013-03-05) Kabanov, Jevgeni
Alates Java programmeerimiskeele loomisest 1995. a. on selle üks kõige olulisemaid kasutusvaldkondi veebirakenduste programmeerimine. Java populaarsuse põhjuseks ei olnud ainult keeledisainilised omadused nagu objektorienteeritus ja range tüübisüsteem, vaid ennekõike platvormist sõltumatus ja standardiseeritud teekide rohkus, mis tegi tavaprogrammeerijatele veebirakenduste programmeerimise jõukohaseks. Kümme aastat hiljem oli olukord muutunud märkimisväärselt. Java oli kaotamas oma liidripositsiooni uutele, nn. dünaamilistele keeltele nagu PHP, Ruby ja Python. Seejuures polnud põhjuseks mitte see, et need keeled ise oleksid tunduvalt Javast paremad, vaid Java ökosüsteemi areng oli väga konservatiivne ja aeglane. Antud kontekstis alustasime aastal 2005 oma uuringuid eesmärgiga parandada suurimad probleemid Java ökosüsteemis ja viia see vähemalt samale tasemele ülalmainitud keeltega. Käesaolevas dissertatsioonis on esitatud vastavate uuringute tulemused. Dissertatsioon põhineb neljal publikatsioonil—kolmel eelretsenseeritud teadusartiklil ja ühel patendil. Esimeseks katseks oli uue veebiraamistike integreerimisraamistiku “Aranea” loomine. Antud hetkel oli Javas üle kolmekümne aktiivselt arendatavat veebiraamistikku, mistõttu otsustasime fokuseeruda kahele võtmeprobleemile: raamistike taaskasutatavuse lihtsus ja koostöövõime. Selleks töötasime välja uudse komponentmudeli, mis võimaldab kirjeldada süsteemi teenus- ja kasutajaliideskomponentide hierarhilisi seoseid, ja realiseerisime eri raamistike adapterid komponentmudelisse sobitumiseks. Järgmise probleemina käsitlesime andmete haldamiskihi kirjeldamist. Lähtusime eeldusest, et relatsioonilistes andmebaasides on SQL kõige enamlevinud andmete kirjelduskeel, ja efektiivne admehalduskiht peab võimaldama Javas lihtsasti esitada SQL päringuid, samas garanteerima konstrueeritavate päringute süntaktilise korrektsuse. Senised lahendused baseerusid reeglina SQL päringute programsel konstrueerimisel sõnedena, mistõttu päringute korrektsuse kontroll oli raskendatud. Lahenduseks töötasime välja nn. rakendispetsiifilise keele (i.k. domain-specific language, DSL) SQL päringute esitamiseks kasutades Java keele tüübisüsteemi vahendeid nende korrektsuse kompileerimisaegseks valideerimiseks. Töö käigus identifitseerisime üldised tarkvara disainimustrid, mis lihtsustavad analoogiliste tüübikindlate DSLide loomist, ja kasutasime neid kahe uue eksperimentaalse tüübikindla DSLi loomisel - Java klasside täitmisaegseks loomiseks ja manipuleerimiseks ning XMLi parsimiseks ja genereerimiseks. Kolmanda ülesandena pühendusime ühele olulisemale Java platvormi puudusele võrreldes dünaamiliste keeltega. Kui PHP’s või Ruby’s saab programmi koodi otseselt muuta ja tulemust koheselt näha, siis Java rakendusserverid nõuavad rakenduse “ehitamist” (i.k. build) ja “paigutamist” (i.k. deploy), mis suurte rakenduste korral võib võtta mitmeid või isegi kümneid minuteid. Probleemi lahenduseks töötasime välja uudse ja praktilise meetodi koodi ümberlaadimiseks Java platvormil, mille põhjal arendasime ja lasime välja toote “JRebel”. See kasutab Java baitkoodi laadimisaegset modifitseerimist koos spetsiaalse ümbersuunamiskihiga kutsekohtade, meetodite ja meetodikeha vahel, mis võimaldab hallata koodi erinevaid versioone ning täitmisajal suunata väljakutsed viimasele versioonile. Täna, rohkem kui seitse aastat pärast uuringute algust, tuleb tõdeda, et meie töö veebiraamistikega lõi küll eduka platvormi erinevate eksperimentaalsete ideede uurimiseks ja katsetamiseks, kuid reaalses tarkvaratööstuses ei ole leidnud laialdast kasutust. Töö tüübikindlate DSLidega oli edukam, sest see mõjutas otseselt edaspidiseid uuringuid antud teemal ning selle elemendid leidsid rakendust viimases JPA standardi spetsifikatsioonis. Kõige suurem mõju tarkvaratööstusele on meie dünaamiline koodiümberlaadimise lahendus, mis on tänapäeval Java kogukonnas laialdaselt kasutusel ning mida kasutavad igapäevaselt rohkem kui 3000 erinevat organisatsiooni üle maailma.