Browsing by Author "Kairjak, Marko"

Filter results by typing the first few letters
Now showing 1 - 2 of 2
  • Thumbnail Image
    Item
    Illegaalne sigaretikaubandus Eestis
    (Tartu Ülikool, 2013) Rudissar, Siim; Kairjak, Marko; Tartu Ülikool. Õigusteaduskond
  • Thumbnail Image
    Item
    Keerukuse redutseerimine Eesti õiguses karistusseadustiku § 2172 objektiivse koosseisu relatiivsete õigusmõistete sisustamise näitel
    (2015-01-13) Kairjak, Marko
    Relatiivsed on õigusmõisted, mis võivad grammatilisele identsusele vaatamata omada erinevates õigusharudes lahknevaid tähendusi. Nii on Eesti kohtupraktikas ehk tuntumaid valduse mõistega seonduv, mille sisu on tsiviil- ja karistusõiguses osaliselt erinev ja seega võib sama mõiste kohaldamine samadele faktilistele asjaoludele viia õigusharu kaupa diametraalselt erinevate tulemusteni. Karistusseadustiku § 2172 lg-s 1 sätestatud usalduse kuritarvitamise koosseis on, mitte ainult märkimisväärses osas, vaid pigem otseselt üles ehitatud relatiivsetele õigusmõistele: mõisted kohustus, vara, kahju ja rikkumine on kõik pigem peaasjalikult tsiviilõiguse juurde kuuluvad, ent siiski KarS § 2172 selgroo moodustavad mõisted. Nagu viidatud seoses valdusega, võib ka nimetatud mõistete erinev sisustamine karistusõiguse (KarS § 2172) ja tsiviilõiguse sees viia olukorrani, kus kaks õigusharu reageerivad ühele ja samale situatsioonile erinevalt. Kui vaadelda karistus- ja tsiviilõigust suurema süsteemi õigus osasüsteemina, võib see tekitada süsteemi õigus sees keerukust – õiguse subjektil on raske ette näha, milline on tema käitumise õiguslik järelm, kuna üks ja sama mõiste võib tähendada ainuüksi süsteemi õigus sees erinevat. Mingeid selgeid reegleid õigusharude vahel relatiivsete õigusmõistete sisustamiseks ei eksisteeri, mistõttu on vajalik sisuliselt igal üksikjuhul otsustada, kas tolereerida keerukuse teket või püüda seda vähendada, sisustades relatiivseid õigusmõisteid võimalikult lähedaselt. Doktoritöös võetakse positsioon, et süsteemi õigus täielik süsteemne koherentsus ei ole võimalik, tegemist on pigem arhetüübiga, mille poole õigus kui terviklik süsteem peaks püüdlema, ent konkreetne sisustamine peab olema erinevate väärtuste kaalumise tulem.