Sirvi Autor "Kaja, Kadi" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 1 1

Muusikaõpetus eesti õppekeelega Eesti üldhariduskoolis 1917–2024. Ajaloolis-analüütiline käsitlus
(Estonian Academy of Music and Theatre, 2025) Kaja, Kadi
Käesoleva väitekirja teemaks on „Muusikaõpetus eesti õppekeelega Eesti üldhariduskoolis 1917–2024. Ajaloolis-analüütiline käsitlus“ („Music education in Estonian general comprehensive schools (with instruction in Estonian) in 1917–2024. Historical-analytical approach“). Üha kiirema tehnoloogilise arengu ning ühiskonna ja töökeskkonna nõudluse muutumise tõttu tekib paratamatu vajadus regulaarseteks ümberkorraldusteks Eesti riiklikes õppekavades. Üldhariduskoolidele kvaliteetse hariduse tagamiseks on oluline, et uuendused oleksid põhjalikult läbimõeldud ja vastavuses oma eesmärkidega. Muusikaõpetusel on Eesti kultuuris ning eestlaste rahvusliku identiteedi määratlemisel väga tähtis roll. Samuti on selle olulisust täheldatud ka inimeste emotsionaalses, sotsiaalses ja kognitiivses arengus. Eesti on maailmas veel üks vähestest riikidest, kus muusikaõpetus on kohustusliku õppeainena õppekavas lasteaiast ja algklassidest gümnaasiumi lõpuni, mis teeb selle kättesaadavaks rahvaharidusena kõikidele inimestele (Education a Glance 2020). Ainespetsiifilist õppesisu on otstarbekas õppekavades ja ainekavades konkreetselt määratleda ning professionaalsete õpetajate kaudu edasi anda järgnevatele põlvkondadele. Väitekirja eesmärgiks on luua käsitlus õppesisu valiku põhialuste kujunemisest nende sotsiaalpoliitilises kultuurikontekstis. Lisaks püütakse selgitada muusikaõpetuse koolikorralduslikke lahendusi ja tulemuslikkust, samuti selle mõju muusikatraditsioonide kujunemisele ja muusikasündmuste väärtustamisele ühiskonnas. Uurimisküsimused on: 1) kuidas on kujunenud muusikaõpetuse ainekavad ja mis on mõjutanud nende õppesisu erinevatel aegadel; 2) milline on töös kasutatud allikate põhjal muusikaõpetuse tähendus ja tulevikuperspektiiv Eesti ühiskonnas? Andmete kogumisel on meetodina kasutatud põhiliselt dokumendianalüüsi ja intervjuusid. Dokumentidena analüüsitakse muusikaõpetuse ainekavade täisvalimit (1917–2024), juriidilisi dokumente (seadused, määrused jt) ning intervjuudega kogutakse andmeid muusikaõpetuse kujundajatelt-teostajatelt ja teistelt osapooltelt lähiajaloos (haridusteadlased, ainekava koostajad, õpikute autorid jt). Uurimuse tulemusena on saadud uut oskusteavet, mida on võimalik rakendada Eesti lasteaedade ja üldhariduskoolide muusikaõpetuse arendamisel, õppevara koostamisel ja muusikaõpetajate koolitamisel.