Sirvi Autor "Kaldalu, Julia" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 1 1

Aabrahami lepete raamistamine Araabia Ühendemiraatide, Bahreini ja Maroko riiklikus veebimeedias
(Tartu Ülikool, 2025) Kaldalu, Julia; Kilp, Alar, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
Käesoleva bakalaureusetöö eesmärk on luua teadmine, kuidas on Aabrahami lepetele allakirjutanud araabia riigid riiklikus veebimeedias raamistanud põhjendused Aabrahami lepetega liitumiseks. Arvestades varasemat Iisraeli-Araabia suhete konteksti ja asjaolu, et rahva hoiak nendes riikides Iisraeliga suhete normaliseerimise küsimuses on vastuoluline Palestiina omariikluse küsimuse tõttu on oluline mõista, milliseid kommunikatiivseid raamistikke leppele allakirjutanud Araabia riigid kasutasid, et siseriiklikult sellega liitumist kodanikele põhjendada. Uurimisprobleemi lahendamiseks on püstitatud kaks küsimust: esiteks, kuidas on lepetele allakirjutanud araabia riigid - Araabia Ühendemiraadid, Bahrein ja Maroko riiklikus meedias raamistanud Aabrahami leppeid ning teiseks, kas ja kuidas on need araabia riigid Aabrahami leppeid kajastavates uudislugudes raamistanud Palestiina küsimust. Püstitatud küsimustele vastuse andmiseks teostatakse raamistusanalüüs, mida rakendatakse kvalitatiivse sisuanalüüsi kaudu. Töö fookust arvestades analüüsitakse ametlikes meediakanalites esitatud sõnumeid, mis on suunatud siseriiklikule auditooriumile ning mis kajastavad uudislugusid Aabrahami lepete teemal. Saadud tulemuste analüüsimiseks kasutatakse Merlijn van Hulst’i ja Dvora Yanow (2014) käsitlust kolmest raamistamise tasandist: tähendusloome (sense-making), sildistamine (naming) ja loo jutustamine (storytelling). Analüüs näitas, et kõigi kolme riigi meediakajastuses esitati Aabrahami leppeid positiivselt, kuid iga riik rõhutas erinevaid tähenduslikke aspekte, mis olid kooskõlas riigi poliitiliste eesmärkide ja rahvusvahelise positsioneerimisega. Palestiina küsimust ei ignoreeritud, vaid see raamiti iga vaadeldava riigi meedias ümber viisil, mis kujutas suhete normaliseerimist Iisraeliga kui võimalust Palestiina küsimuse edendamise eest seista diplomaatiliste kanalite kaudu. Pidevalt rõhutati jätkuvat toetust Palestiina iseseisvusele ja kahe riigi lahendusele.