Sirvi Autor "Kalde, Katrina, juhendaja" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 2 2

Depressiooni seosed häirunud söömiskäitumise ning kehakaalu reguleerimise meetoditega 13-14-aastastel lastel Eestis
(Tartu Ülikool, 2013) Tammisaar, Merili; Akkermann, Kirsti, juhendaja; Kalde, Katrina, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Käesolevas seminaritöös uuriti depressiooni ja häirunud söömiskäitumise omavahelisi seoseid 13-14-aastastel lastel. Lisaks vaadeldi nende seoseid ka erinevate kehakaalu reguleerimise meetoditega. Andmed koguti enesekohaste väidetega testpatareiga. Häirunud söömiskäitumise hindamiseks kasutati Laste Söömishoiakute Skaalat, depressiooni jaoks Laste Depressiooni Skaalat. Lisaks arvutati laste kehamassiindeks, uuriti rahulolu kehaga ning milliseid kehakaalu reguleerimise meetodeid on kasutatud. Uurimus viidi läbi 14s koolis ning selles osales 243 last, kellest 111 oli poisid ning 132 tüdrukud. Uurimusest selgus, et häirunud söömiskäitumise ning depressiooni vahel ilmnes oluline seos. Seosed ilmnesid pigem düsfunktsionaalsete kaalu reguleerimise meetoditega nagu dieedi pidamine ja nälgimine, mitte aga toitumisharjumuste muutmisega. Tüdrukud kasutavad kehakaalu reguleerimiseks meetodeid rohkem kui poisid ning mõlemate poolt sagedaseim meetod on kehalise aktiivsuse suurendamine.
Tajutud sotsiaalse surve saledusele/lihaselisusele mõju häirunud söömiskäitumise kujunemisele 12-14 aastastel lastel: longituuduuring
(Tartu Ülikool, 2013) Velling, Iiris; Akkermann, Kirsti, juhendaja; Kalde, Katrina, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Antud töös uuriti longituudselt tajutud sotsiaalse surve saledusele/lihaselisusele mõju häirunud söömishoiakute kujunemisele varases puberteedieas lastel. Lisaks vaadeldi enesehinnangut vahendava tegurina nende vahelises seoses. 12-kuulise vahega täideti enesekohaseid küsimustike; 12- , 13- ja 14-aastastena. Selgus, et poistel 14-aastaselt mõõdetud häirunud söömiskäitumisele avaldas enim mõju 12-aastaselt mõõdetud pereliikmetelt, vähem meedialt ning mitte üldse sõpradelt tajutav surve lihaselisusele. Tüdrukutele avaldasid prospektiivselt enim mõju sõpradelt, vähem meedialt ja kõige vähem pereliikmetelt tajutud surve saledusele. Poistel vanuse kasvades sotsiaalse surve lihaselisusele tajumine ei muutu, samas tüdrukutel süveneb pereliikmetelt ja meedialt, kuid mitte sõpradelt tajutav sotsiaalne surve saledusele. Lisaks selgus, et tüdrukutel vahendab enesehinnang seost tajutud sotsiaalse surve saledusele ja häirunud söömiskäitumise vahel. Töö tulemused on olulised tajutud sotsiaalse surve saledusele/lihaselisusele mõju hindamisel häirunud söömiskäitumise kujunemisel ning ennetustöö planeerimisel.