Browsing by Author "Kaljurand, Kuldar"

Filter results by typing the first few letters
Now showing 1 - 1 of 1
  • Thumbnail Image
    Item
    Prevalence of exfoliation syndrome in Estonia and its clinical significance
    (2013-09-18) Kaljurand, Kuldar
    Eksfoliatsiooni sündroomi (EXS) esinemine on ülemaailmne, esineb küllalt suur erinevus eri piirkondade vahel. EXS on east sõltuv krooniline haigusseisund, mida iseloomustab fibrillaarse ekstratsellulaarse materjali produktsioon ja progresseeruv kuhjumine silmamuna eesmises segmendis. Tegemist on histoloogiliselt kahepoolse aga kliiniliselt sageli ühepoolselt väljendunud protsessiga. Silma vaatlusel on nähtav silma eesmises segmendis miniatuurset kõõma meenutav materjal, mis tüüpiliselt sadeneb läätse eesmisele pinnale, pupillaaräärisele ja eeskambri nurka. Eksfoliatiivset materjali on leitud ka väljaspool silmamuna: tagumistel tsiliaararterites ja voorteks-veenides aga ka vistseraalsete organite sidekoes. Tõusnud silma siserõhk on sage tüsistus EXS-i esinemisel. EXS-patsientidel on mitmekordne risk haigestuda okulaarsesse hüpertensiooni ja glaukoomi. Avatud eeskambri nurgaga glaukoomi koosesinemisel EXS-ga on tegu eksfoliatiivse glaukoomiga. Samuti on täheldatud katarakti sagedasemat esinemist EXS-patsientidel. Tõusnud või kõikuval silma siserõhul võib olla oluline roll katarakti moodustumisele. EXS-positiivsetel on leitud sarvkesta endoteeli rakkude tihedus olema madalam võrrelduna EXS-negatiivsetega. Sedastatud muutused rakkude heksagonaalsuses ning tõusnud rakkude suuruse variatsiooni koefitsient (CV) on predispositsiooniks endoteelirakkude kahjustusele katarakti kirurgias. Käesoleva teadustöö eesmärgid: - EXS-i esinemine Eesti populatsioonis, - esinemine katarakti lõikuseks saabunutel, - katarakti lõikuse, fakoemuslifikatsiooni, mõju sarvkesta endoteelile. Eksfoliatsiooni sündroomi esinemissagedus Eestis Populatsiooni-põhine, läbilõike uuring viidi läbi juhusliku valimi alusel, (Eesti Rahvastikuregister) Tartu linna elanike hulgas. Uuritavad olid viiskümmend aastat või vanemad. Eksfoliatsiooni sündroomi esinemine katarakti operatsiooniks saabunuil Prospektiivne uuring viidi läbi 305 katarakti lõikuseks saabunud eelselektsioonita patsiendi hulgas. Eksfoliatsiooni sündroom kui riskifaktor sarvkesta endoteeli kahjustuseks katarakti kirurgias Prospektiivne, kohort-uuring milles osales 37 EXS-positiivset ja kontrollgrupis 37 EXS-negatiivset patsienti viidi läbi Tartu Ülikooli Silmakliinikus katarakti operatsiooniks saabunuil. Tulemused: EXS-i levimus Eestis on 25,5% viiskümmend aastat ja vanematel isikutel. Kahepoolne haaratus sedastati 33,3%-l EXS-positiivsetest. EXS-i esinemissagedus tõusis eaga oluliselt. Puudus sugudevaheline erinevus EXS-i esinemisel. EXS-positiivsetel oli oluliselt kõrgem silma siserõhk. Glaukoom diagnoositi 16,5%-l uuringus osalejatest ning glaukoom oli oluliselt sagedamini EXS-positiivsetel, vastavalt 35,7% ja 11,3%. Regressiooni analüüsil andis EXS, east sõltumata, 1,5-kordse riski katarakti tekkeks. Katarakti operatsiooniks saabunuil esines EXS opereeritavas või kaassilmas 35,4%-l juhtudest. Kahepoolne haaratus esines 47,2%-l patsientidest. EXS-positiivsetel kõrgem silma siserõhk võrreldes EXS-negatiivsetega, mis säilis ka müdriaasi järgselt. Opereeritavates silmades esines kaashaigusena glaukoom 14,8%-l juhtudest ja neist 54,4%-l oli tegu eksfoliatiivse glaukoomiga. Katarakti lõikuseks saabunuil ei olnud olulisi erinevusi lõikuseelses sarvkesta endoteeli rakutiheduses kahe uuringugrupi vahel. Esimesel postoperatiivsel päeval oli kahe grupi vahel oluline erinevus paratsentraalse endoteliaalse rakutiheduse muutuses. Tsentraalses osas olid gruppidevahelised muutused ühtlasemad. Esimesel postoperatiivsel päeval oli sedastatav oluline CV tõus, mis viitas varasele postoperatiivsele mõjutusele ja sarvkesta endoteeli ajutisele heterogeensusele, ning taandus lõikuseelsele tasemele ühe kuu möödudes. Esimesel lõikusjärgsel päeval olid tõusnud sarvkesta paksus ning CV mõlemas grupis oluliste gruppidevaheliste erinevusteta. Ühe kuu möödudes oli rakutiheduse langus väljendunum EXS-positiivsetel kuid mitte statistiliselt oluliselt. Kompensatoorselt, endoteeli rakkude vähenemisele, oli tõusnud endoteeli rakkude pindala, mitte oluliste gruppidevaheliste muutustega. Silma siserõhk oli taandunud lõikuseelsele tasemele mõlemas grupis. Regressiooni analüüsil ei omanud ei lõikuse eelne ega vahetu lõikuse järgne (24h) IOP rolli sarvkesta endoteeli rakkude muutuses. Olulist toimet endoteeli rakkudele omas phacoemulsifikatsiooni (phaco) jõud ja seda mõlemas grupis ilma olulise erinevuseta eri gruppide vahel. Samuti omas olulist toimet sarvkesta endoteeli rakkude kahjustusele summaarne phaco: (phaco-jõud korrutatud phaco-ajaga). EXS eraldiseisvana või koos phaco-jõuga ei omanud regressiooni analüüsil olulist toimet sarvkesta endoteelile, küll aga koos summaarse phaco’ga (r2=0,27, p= 0,05).