Browsing by Author "Kallas, Kristina"

Now showing 1 - 5 of 5

Claiming the diaspora: Russia's compatriot policy and its reception by Estonian-Russian population
(2016) Kallas, Kristina
Nearly a decade ago Russia took a turn from declarative compatriot protection discourse to a more programmatic approach consolidating large Russophone1 populations abroad and connecting them more with Russia by employing the newly emerged concept of Russkiy Mir as a unifying factor for Russophones around the world. Most academic debates have since focused on analyzing Russkiy Mir as Russia’s soft power tool. This article looks at Russia’s compatriot policy from the perspective of the claimed compatriot populations themselves. It is a single empirical in - depth case study of Russia’s compatriot policy and its reception by the Russian-speaking community in Estonia. The focus is on Russia’s claims on the Russophone population of Estonia and the reactions and perceptions of Russia’s ambitions by the Estonian-Russians themselves.
Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni riikidevahelised läbirääkimised aastatel 1990-1994
(Tartu Ülikool, 2000) Kallas, Kristina; Mihkelson, Marko, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Ajaloo ja arheoloogia instituut
Migrant Integration Policy Index Health Strand. Country Report Estonia.
(International Organization for Migration, 2017) Kallas, Kristina
Revisiting the triadic nexus: An analysis of the ethnopolitical interplay between Estonia, Russia and Estonian Russians
(2016-08-29) Kallas, Kristina; Pettai, Vello Andres, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond.
Doktoriväitekiri keskendub dünaamilise kolmiksuhte – Eesti riik kui rahvustav riik, eestivenelased kui vähemus ja Venemaa kui vähemuse ajalooline kodumaa – analüüsile. Kasutades Rogers Brubakeri (1996) triaadilise kolmikneksuse analüütilist konstruktsiooni analüüsitakse Eesti entopoliitilist režiimi ja selle muutumise dünaamikaid viimasel kahel kümnendil. Väitekirjas vaadeldakse Eesti riigi ja eestivenelaste suhete arenguid, integratsioonipoliitikat ja integratsiooniprotsessi, analüüsitakse Euroopa Liidu väärtuspohise ja normatiivse tingimuste seadmise poliitika moju vähemuste oigustele Eestis ning lisaks ka Venemaa kui vähemuse ajaloolise kodumaa ja Noukogude Liidu mantlipärija rolli ja tegevusi venekeelse vähemuse suunal nii Eestis kui mujal. Väitekiri votab kokku Brubakeri mudeli edasiarendused ja empiirilised rakendused akadeemilises kirjanduses ning formuleerib ümber kolmiksuhte sees toimunud muutustest tulenevalt etnopoliitiliste suhete dünaamika. Kui Brubakeri nägemuses olid vahetult pärast Noukogude Liidu lagunemist etnopoliitiliste suhete katalüsaatoriteks uued riigid, mis kerkisid Venemaa ümber ning mis said pärandiks suure arvu venekeelset elanikkonda, siis täna on Venemaa, kes on läbimas joulist rahvusriigi ja rahvusliku eneseteadvuse kujunemise protsessi, peamine etnopoliitiliste suhete katalüsaator kolmnurgas Eesti riik, eestivenelased ja Venemaa.
Sõimerühma laste vanemate lapsevanemaks kujunemise kogemused
(Tartu Ülikool, 2013) Kallas, Kristina; Kraav, Inger, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Haridusteaduste instituut