Sirvi Autor "Kallaste, Epp" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 5 5

Ametiühingute mõju töötingimustele Eestis
(2004) Kallaste, Epp; Eamets, Raul, juhendaja
Employee workplace representation: an analysis of selected determinants
(2010-05-21T07:28:37Z) Kallaste, Epp
Vaatamata asjaolule, et ametiühingute liikmelisus on maailmas viimasel ajal pidevalt vähenenud, on töötajate esindamist ning sotsiaaldialoogi Euroopa Liidus järjest enam tähtsustatud. Töötajate esindatus töökohas on aluseks töötajate esindusorganisatsioonide kujunemisele. Üleminekuperioodi algusest on peamise töötajate esindusorganisatsiooni, ametiühingute, liikmelisus endistes Balti riikides pidevalt ning väga kiirelt vähenenud. Uuring on nelja Balti riikides töötajate esindust käsitleva artikli kogumik. Käesoleva töö ülesandeks on analüüsida, miks töötajad soovivad olla esindatud ettevõtte tasandil ning millised töötajate suhtumised ning esinduse struktuurid selgitavad esindatuse taset Balti riikides. Töötajate otsus ametiühinguga liituda sõltub sellest, mida oodatakse, et ametiühing on võimeline saavutama ja ametiühingu võime midagi saavutada sõltub sellest, kui paljud inimesed osalevad. Indiviidi tasandi andmete põhjal analüüsitakse töötajate hinnanguid esindamisele ja ametiühingutele Balti riikides. Töö tulemusena leitakse, et Balti riikides on töötajate soov olla ametiühingu kaudu esindatud madal. Madal on nii ametiühingu liikmelisus kui ka nende töötajate osatähtsus, kes ei ole esindatud ametiühingute poolt, aga sooviksid olla. Samas leiti uuringus, et Balti riikides on üks teoreetilises kirjanduses varem käsitlemata oluline ja suur grupp töötajaid, kes ei oska otsustada, kas nad soovivad ametiühingu esindust ning neid iseloomustab ka see, et nad ei tea, kuidas ametiühingud funktsioneerivad ning millist kasu sellest võiks saada. Samas näitab ametiühingute üldine maine ning üldisem ootus nende vajalikkusele seda, et ametiühinguid tervikuna ei peeta ebaoluliseks. Samuti ei leitud, et ametiühinguvälised töötajate esindajad oluliselt asendaksid ametiühinguid.
Haridusliku erivajadusega õpilaste kaasava hariduskorralduse ja sellega seotud meetmete tõhusus
(Eesti rakendusuuringute keskus CENTAR, 2016) Räis, Mari Liis; Kallaste, Epp; Sandre, Siir-Lii
Uuringu raames kaardistati kaasava hariduskorralduse rakendamise tugevusi ja nõrkusi Eestis dokumendianalüüsi, intervjuude, küsitlusandmete ja registriandmete põhjal. Kaasati kõiki olulisi sihtrühmi: õpetajad, koolijuhid, tugispetsialistid, lapsevanemad, koolipidajad ja Rajaleidja juhtumihaldajad. Tulemused näitasid, et Eesti on kaasava hariduse ideoloogia omaksvõtul üleminekufaasis kuna selle rakendamine eeldab mõtteviisi muutust kogu ühiskonnas. Kaasamise taksitusena on välja toodud lisaks hoiakutele vähene toetus õpetajale ja koolile nõustamise ja igas mõttes toetamise osas, tavakoolid eelistavad HEV õpilaste õpetamist pigem eriklassides. Analüüsi põhjal ei saa väita, et suurem kaasatus või tugimeetmed oleks oluliselt tõstnud võimalusi haridusteel jätkamiseks või andnud paremad eeldused töötamiseks, kuid osutavad nt sellele, et kodulähedases tavakoolis õppimise võimalust peetakse erivajadusega õpilasele vajalikuks ja oluliseks.
Õpingute ebaõnnestumise kulud Eestis
(Eesti Rakendusuuringute Keskus CentAR, 2011) Anspal, Sten; Järve, Janno; Kallaste, Epp; Kraut, Liis; Räis, Mari-Liis; Seppo, Indrek
Õpingute katkestamise kulude all mõistetakse saamata jäänud tulusid, mis avalduvad kahe erineva olukorra võrdlusest – üks nendest on reaalne olukord, kus inimese õpingud katkesid enne keskhariduse omandamist ning teine hüpoteetiline olukord, kus õpingud ei oleks katkenud. Kui täiendava hariduse omandamisega kaasnevad selle mitteomandamisega võrreldes suuremad tulud (nt kõrgem palk, parem tervis või väiksem surve riigieelarvele läbi madalama sotisaaltoetuste tarbimise), siis loetakse nende tulude saamata jäämist õpingute ebaõnnestumise kuluks.
Põhi- ja keskhariduseta täiskasvanute tasemeharidusse tagasitoomise toetamine
(Centar, 2014) Räis, Mari Liis; Kallaste, Epp; Kaska, Mart; Järve, Janno; Anspal, Sten
Käesoleva uuringu eesmärk oli koguda informatsiooni põhi- või keskhariduseta täiskasvanute tasemeõppes osalemise takistuste ja eelduste kohta Eestis ja vastavalt analüüsida haridussüsteemi, toetusmeetmeid ning õppekorraldust täiskasvanute gümnaasiumites ja kutsekoolides. Andmete kogumiseks viidi läbi küsitlus täiskasvanute seas, kellel ei ole põhi- või keskharidust. Toetusmeetmete olemasolu kaardistamiseks viidi läbi elektrooniline kohalike omavalitsuste küsitlus. Haridus- ja õppekorralduslike probleemide välja selgitamiseks tehti fookusgrupid täiskasvanute gümnaasiumite ja kutsekoolide personali seas erinevates Eesti piirkondades.