Sirvi Autor "Kangro, Kersti" järgi

Tulemuste filtreerimiseks trükkige paar esimest tähte
Nüüd näidatakse 1 - 1 1
  • Pisipilt
    Kirje
    The response of phytoplankton community to the changes in nutrient loading
    (2010-11-16) Kangro, Kersti
    Veekogu eutrofeerumine on looduslik protsess, mille kiirus oleneb valgalalt sissekantavate toiteainete hulgast. Üheks eutrofeerumise ilminguks on fütoplanktoni liigne hulk, mis põhjustab hapnikusisalduse ja pH kõikumist, veekogude mudastumist ja stressitingimusi veekogu asukatele. Fütoplankton on toiduahela aluslüliks, mõjutades kogu toiduvõrgustikku. Iga-suvised veeõitsengud on järvedes ja Läänemeres suureks probleemiks, mistõttu nende efektiivseks majandamiseks on vaja eelteadmisi sellest, kuidas toiteainete hulga muutus mõjutab vetikaliike. Mikrovetikad reageerivad toiteainete hulga muutustele suhteliselt kiiresti muutustega nii liigilises koosseisus kui biomassis. Eksperimentidest selgus, et mõlemad uuritud kooslused (Odense fjordis kevadel ja Tvärminnes suvel) reageerisid biomassitõusuga toiteainete liiaga lisamisele. Tvärminnes domineeriva sinivetikakoosluse vastus toiteainete lisamisele oli liigi-spetsiifiline. Anorgaanilise lämmastiku puudus põhjustas küll üldiselt fütoplanktoni madalama biomassi, aga protsentuaalselt suurema lämmastiku-fikseerijate hulga. Fosforipuudus vähendas osade lämmastiku-sidujate (Anabaena lemmermannii ja Nodularia spumigena) konkurentsivõimet, aga sinivetikaõitsengut see ei välistanud soodsate tingimuste olemasolul. Lisaks toiteainetele kujundasid kooslust liikide-vahelise konkurentsi vähenemine ja zooplanktoni sööm (väikse-rakulised vaguvibur- ja neelvetikad). Akineetide e. puhkerakkude moodustamine on üks sinivetikate elutsükli oluline osa. A. lemmermannii akineetide produktsioon oli kõrgem fosforipuuduse korral. Liigse toiteainete lisandumise tõttu oluliselt muutunud fütoplanktoni koosluse näiteks on Verevi järv – algselt mesotroofsest seisundist Planktothrix agardhii domineerimisega hüpertroofseks järveks (80ndail). Praeguses faasis iseloomustab järve suhteliselt suur läbipaistvus ning eutroofsele seisundile vastav vetikakooslus, kuid seisundi paranemine võib olla ajutine hüpolimnionis ja setetes oleva suure toiteainevaru tõttu.