Sirvi Autor "Karu, Helen" järgi
Nüüd näidatakse 1 - 4 4
- Tulemused lehekülje kohta
- Sorteerimisvalikud
Kirje Development of ecosystems under human activity in the North-East Estonian industrial region: forests on post-mining sites and bogs(2015-05-15) Karu, HelenEestis on põlevkivi kaevandatud umbes 1%-l maismaa pindalast. Üks olulisemaid kaevandamisega kaasnevaid keskkonnamõjusid Kirde-Eestis on looduslike- ja kultuurmaastike asendumine uute tehislike pinnavormidega, nagu karjääripuistangud ja tööstusjäätmete kuhilad. Käesoleva töö esmaseks eesmärgiks oli kirjeldada taimkatte ja mulla arengut Narva põlevkivikarjääri ja Kohtla-Järve poolkoksimägedele rajatud puistutes ning looduslikult taastuvatel aladel. Leiti, et 30 aastat peale metsastamist annavad karjääripuistangutel kõige enam puiduproduktsiooni arukase- ja sanglepapuistud. Samuti stimuleerivad lehtpuupuistud, eriti lepikud, mulla ja alustaimestiku arengut nii karjääripuistangutel kui poolkoksimägedel. Looduslikult uuenenud metsades on mulla paksus ja puiduproduktsioon võrreldavad hariliku männi istandustega, mis karjääripuistangutel domineerivad. Rohurinde liigiline koosseis karjääripuistangutel sõltub oluliselt istutatud puuliigist ning on kõige mitmekesisem looduslikult uuenenud aladel. Seega saab tööst teha praktilise järelduse: liigilise mitmekesisuse suurendamiseks karjääripuistangutel tuleks metsastamisel kasutada senisest enam lehtpuid ning jätta osa alasid looduslikule uuenemisele. Töö teiseks eesmärgiks oli analüüsida muutusi, mida on rabaökosüsteemides põhjustanud põlevkivielektrijaamadest pärinev aluseline õhusaaste ning veetaseme alanemine kuivendamise, turbakaevandamise ning põlevkivi allmaakaevandamise tõttu. Selleks uuriti taimestikku ja süsinikuringet Kalina ja Selisoo rabade servaaladel ning võrreldi neid looduslikus seisundis rabaga Kesk-Eestis. Leiti, et õhusaaste on põhjustanud olulisi muutusi mõlema raba, eriti aga Kalina taimestiku liigilises koosseisus. Nii õhusaaste kui veetaseme alanemine toovad kaasa puude kasvu kiirenemise ja samblarinde produktsiooni vähenemise. Süsinikuemissioonid turbast sõltuvad tugevasti veetasemest, samas kui õhusaaste mõju pole ilmselt oluline. Doktoritöö tulemused näitavad, et puisrabades ja suhteliselt kõrge veetasemega rabametsades võiks turbast pärinevate süsinikuvoogude hindamiseks kasutada keskmist veetaset ja/või puistu rinnaspindala.Kirje Rääkimata jutud lapsendamisest - eluloouurimus(Tartu Ülikool, 2013) Karu, Helen; Linno, Merle, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Sotsioloogia ja sotsiaalpoliitika instituutKirje Rahvusvaheline lapsendamine Eestist Rootsi: lapsendajate ja spetsialisti vaatenurk(Tartu Ülikool, 2015) Karu, Helen; Linno, Merle, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituutKirje Süsiniku akumuleerumine Narva karjääri männikultuuride aegreas(2005) Karu, Helen; Kull, Olevi, juhendaja