Sirvi Autor "Kasak, Kuno" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 3 3

Greenhouse gas emissions and water treatment efficiency in subsurface flow filters using various substrates
(2016-05-13) Kasak, Kuno; Mander, Ülo, juhendaja; Truu, Marika, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond.
Tehismärgalade ja pinnasfiltersüsteemide kasutamine reoveepuhastuseks on viimase paarikümne aastaga märkimisväärselt arenenud. Uute tehnoloogiate väljatöötamine on suurendanud nii reovee puhastusefektiivsust, kui ka vähendanud süsteemidest lenduvate kasvuhoonegaaside (KHG) hulka. Käesoleva doktoritöö peamiseks eesmärgiks oli uurida erinevate filtermaterjalide (liiv, kruus, kergkruus, turvas, hüdratiseerunud tuhaplatoo sete) mõju pinnasfiltersüsteemide puhastusefektiivsele hall- ning reovee puhastamisel ning analüüsida nende materjalide mõju KHG (CO2, CH4 ja N2O) emissioonile. Töö tulemused näitasid, et kergkruusal põhinevad filtermaterjalid (Filtralite) on sobilikud eeskätt just aeroobsete puhastusprotsesside läbiviimiseks vertikaalvoolulistes pinnasfiltrites, muutes nad sobilikuks lämmastikühendite ning orgaanika eemaldamiseks. Horisontaalvoolulistes kergkruusa, tuhaplatoosette ja turbafiltrites lämmastiku ja orgaanika eemaldamises märkimisväärseid tulemusi ei saavutatud. Küll aga näitas tuhaplatoo sete väga head fosforiärastamise efektiivsust nii hall- kui ka reoveest just horisontaalvoolulistes pinnasfiltrites. Sedavõrd head tulemused on tingitud peamiselt sellest, et tuhaplatoo sete sisaldab suurel hulgal reaktiivseid kaltsiumirikkaid mineraale, mis sadestuvad materjalis kaltsiumfosfaadina. KHG mõõtmised näitasid, et väikseimad emissioonid olid iseloomulikud peamiselt filtritele, kus oli kasutusel tuhaplatoo sete. Eriti madalad olid CO2 emissioonid võrreldes näiteks turba või tavapäraste filtermaterjalidega (liiv ja kruus). Madalate CO2 emissioonide peamiseks põhjuseks on samuti reaktiivsed kaltsiumimineraalid, mis reageerivad atmosfääri CO2-ga ning sadestavad selle kaltsiumkarbonaadi ehk kaltsiidina. Lisaks CO2 emissioonile olid oluliselt madalama ka CH4 ja N2O voog, olles tingitud peamiselt aluselisest ning sulfaadirikkast keskkonnast, mis ei ole sobilik metaani oksüdeerivatele ning denitrifitseerivatele bakteritele. Kokkuvõtvalt näitasid doktoritöö tulemused, et tuhaplatoo sete on sobilik alternatiivne filtermaterjal fosfori eemaldamiseks erinevatest reovetest väga madalate KHG-de emissiooniga. Tuhafiltrit on soovitatav kasutada reovee järelpuhastuses, sest orgaanika ning lämmastikuärastuses on ta väheefektiivne.
Modelling the nitrous oxide emissions from Vända free water surface constructed wetland, Tartu, Estonia
(Tartu Ülikool, 2021) Okiti, Isaac; Kasak, Kuno; Kill, Keit; Tartu Ülikool. Geograafia osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Põllumajanduslikku hajukoormust vähendava avaveelise tehismärgala metaani lendumine ja seda mõjutavad tegurid
(Tartu Ülikool, 2022) Teinlum, Mariel; Kasak, Kuno; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Metaan (CH4) ja süsinikdioksiid (CO2) on ühed levinumad kasvuhoonegaasid atmosfääris. Teadlased on aastakümneid uurinud võimalusi vee põllumajanduslikust äravoolust puhastamiseks ning üheks lahenduseks on rajatud märgalad, mis on keskkonnasõbralikud ja tõestatud toimima nii fosfori (P), lämmastiku (N) kui süsiniku (C) eemaldamisel (Kasak et al., 2018; Noorvee et al., 2007). Nimetatud toitainete eemaldamine võib omakorda vähendada keskkonnale kahjulikke CH4 ja CO2 emissioone (Nahlik ja Mitch, 2011). Käesolevas magistritöös uuritakse avaveelisi märgalasid. Uurimuseks koguti andmeid Lõuna-Eestis Uhti külas asuvast Vända tehismärgalast, mis koosneb kahest eraldi märgalast (2219m2 ja 2140m2). Andmeid koguti 2018. aasta aprillist kuni 2021. aasta augustini ujuvate kambrite meetodil 12-st erinevast mõõtepunktist. Gaasiproovid koguti eelevakueeritud 50ml klaaspudelitega kohe pärast kambri asetamist veepinnale, seejärel 20 minuti pärast, 40 minuti pärast ja 60 minuti pärast. Igast mõõtepunktist mõõdeti ka veeparameetreid. Käesoleva töö eesmärk on analüüsida metaani ja süsinikdioksiidi seoseid erinevate veeparameetrite vahel ning analüüsida metaani ja süsinikdioksiidi seoseid. Kuigi Spearmani korrelatsioon ei näidanud selgeid seoseid ühegi mõõdetud veeparameetri ja CH4, CO2 vahel, näitasid analüüsitud tulemused siiski selget seost mainitud kasvuhoonegaaside ja veesügavuse vahel. Näiteks registreeriti nimetatud kasvuhoonegaaside suurim heide suvel, kui temperatuur oli kõrgem ja veesügavus 20-30 cm või üle 30 cm.