Sirvi Autor "Kask, Liis, juhendaja" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 2 2

Eesti keele väldete tajumise ja musikaalsuse seos vene emakeelega katseisikutel
(Tartu Ülikool, 2025) Puura, Liisi; Kask, Liis, juhendaja; Kreegipuu, Kairi, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Selles uurimistöös uuriti, kuidas vene emakeelega katseisikute keeleõppe algusaeg ja musikaalsus mõjutavad eesti keele väldete eristamist. Katseisikutega (N = 52) viidi läbi elektroentsefalograafia (EEG) uuring, kus esitati katseisikutele erinevaid keelestiimuleid. Katseisikud jaotati musikaalsuse ja keeleõppe algusaja järgi kolme gruppi, et võrrelda lahknevusnegatiivsuse (MMN) signaale gruppide vahel. Kirjanduse põhjal püstitati hüpoteesid, et kõige paremini tajuvad eesti keele kolmanda välte põhitooni langust võrreldes teise välte püsiva põhitooniga musikaalse taustaga varases lapseeas eesti keelt õppinud katseisikud ning olenemata keeleõppe ajast, musikaalse taustaga katseisikud on edukamad kolmanda välte põhitooni muutuse kuulmises võrreldes teise välte püsiva põhitooniga. Andmeanalüüsideks kasutati korduvmõõtmiste ANOVAt ja korrelatsioonanalüüse. Antud töös ei saadud hüpoteesidele kinnitust, kuid kahe katseseeria tulemuste põhjal võib oletada, et hüpoteeside kinnitamiseks või ümberlükkamiseks on vaja sooritada korduskatseid.
Eesti keele vältestiimulite eeltähelepanuline töötlus vene-eesti kakskeelsetel inimestel
(Tartu Ülikool, 2025) Lutter, Sofia; Kask, Liis, juhendaja; Lippus, Pärtel, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Magistritöös uuriti, kuidas vene-eesti kakskeelsed inimesed töötlevad eesti keele välteid eeltähelepanulisel tasandil sõltuvalt sellest, mis vanusel hakkasid nad eesti keelt omandama ning milline on nende keeleoskuse tase. Uuringus, mis koosnes küsimustikkest ning EEG katsest, osales 73 vene emakeelega täiskasvanut, kelle eesti keele oskus oli kesk- või kõrgtasemel. EEG-andmed koguti passiivse kuulamiskatse käigus. Tulemused näitasid, et varajase keeleomandusega osalejatel ilmnes varases töötlusfaasis tugevam ja kiirem MMN vastus, viidates efektiivsemale automaatsele foneetilisele töötlusele. Hilisemas töötlusetapis need erinevused tasandusid. Keeleoskuse tase (mõõdetud valideeritud sõnavara testi alusel) ei mõjutanud MMN parameetreid kummaski töötlusetapis. Uuringu tulemused viitavad, et varajane keeleomandamine soodustab fonoloogiliste kontrastide varasemat ja kiiremat töötlust.